Madis Müür: parima tootluse saame Jõhvist, Pärnust ja Rakverest

Autor: Madis Müür • 11. mai 2021
Jaga lugu
Investor Madis Müür
Autor: Raul Mee

Tehnoloogiakoolide võrgu rajamine oleks kuluefektiivne ja suure mõjuga investeering, kirjutab investor Madis Müür vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Kõige parema tootluse mõne aasta perspektiivis annaks haridus! Jõhvi tehnoloogiakool võikski saada üle-eestiliseks programmiks, lisaks Jõhvile ka esialgu näiteks Pärnus, Viljandis, Rakveres. Lisaks kodeerimisele tuleks õpetada veel tulevikuerialasid nagu kasvuhäkkimine, kliendi edu.

Kindlasti koostöös ettevõtetega annaks tuleviku tööjõuvajadused kenasti ära kaardistada. Miks mitte ei võiks Pipedrive'il olla 3–5 aasta pärast Tallinna ja Tartu arenduskeskuste kõrval ka esindus Jõhvis ja Viljandis? Boltil Pärnus ja Rakveres?

Tehnoloogias on üks kõrgemaid lisandväärtusi majanduses, see pakub kõrgeid palku, kiiret kasvu nii käibes, töötajate arvus kui maksutuludes. Sektor on väga hajutatud nii sihtturgude, majandusharude kui kliendigruppide mõttes. Samuti ei võida sellest suuremalt ainult suurosanikud, vaid heade palkade ja optsioonide kaudu palju laiem ring osanikke.

USA börsi suuremad ettevõtted on tehnoloogiaettevõtted, ka Eesti väärtuslikemad on Transferwise ja Bolt. Rikaste TOPist moodustavad järjest suurema osa tehnoloogiaettevõtjad. Tehnoloogiamiljonäride sadu on alles algamas ja nad ei peaks ainult Tallinna jääma.

Tehnoloogiakoolide võrgu rajamine oleks vägagi kuluefektiivne ja realistlikult vägagi suure mõjuga investeering nii majanduskasvu kui regionaalarengusse, aitaks lahendada paljusid probleeme. Väiksemad keskused, pealinnast kaugemad piirkonnad väärivad ka võimalust inimestel edu saavutada, töötajana nii rahvusvahelisel tasemel palka kui teatud õnne korral ettevõtja jõukust saavutada!

USAs 60 000 elanikuga Palo Altost on hoo sisse saanud nii Google, Facebook kui Paypal. Miks ei võiks olla Rakvere või Pärnu Eesti Palo Alto?

Rohetehnoloogia tuleb

Kliimamuutuste vastu võitlemine on meie ees seisev suurim väljakutse ja ka suurim majanduslik võimalus pärast internetti, nagu ütles Taavi Madiberk. Võimalus Skeletoni, Starshipi, Comodule'i, Ampleri, Elcogeni jälgedes kontinentaalseid või isegi globaalseid edulugusid ehitada.

Jõukuses järgmise hüppe jaoks enam ainult kohalikule või regionaalsele turule müüvatest ettevõtetest ei piisa, meil on vaja Eestist alguse saavaid, peakorteri ja maksutulud siin hoidvaid rahvusvahelisi edulugusid.

Praeguseks on Eestis kohapeal vägagi olemas teadmus, talent, tasemel ülikoolid, rahastus, kiirendid, mentorid, edukad ettevõtjad ehk toetav ökosüsteem ja julgus suurelt ette võtta, on vägagi tugevaid eeldusi globaalsete edulugude esilekerkimise jaoks rohetehnoloogias.

Küll aga jääb rahastusest puudu teaduspõhisemate pikemate arendustsüklitega ettevõtete esilekerkimise jaoks. Praeguse seisuga peavad ka järgmised Skeletonid viima oma arendustegevuse ja tootmise ikkagi kahjuks Eestist välja.

Vanas majanduses on igal pool tugev konkurents ees ja meie ettevõtetel vähe julgust ja ambitsiooni rahvusvaheliselt suurelt ette võtta. Start-up'ide puhul on seis vastupidine, esimese asjana lüüakse kannaga rahvusvaheliste turgude uksed lahti, turg on veel suuresti võtmata.

Rohetehnoloogia on üks tuleviku parimaid võimalusi ja Eestil on eeldused olemas, et globaalsetele edulugudele algus panna ja ühe hoobiga ka keskkonnale kasu tuua. Eesti siht peaks olema muutudagi Euroopa üheks juhtivaks roheettevõtete keskuseks ja kasvulavaks. Nüüd ongi küsimus, kas tahame Saksamaalt õppida, kuidas nad meie eduloo enda juurde meelitasid, ja kas tahame neid edaspidi ka siin hoida?

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!