Eeskujulikkuse taotlus peab teenima rahva, mitte väikese kildkonna huve, kritiseerib Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum Eesti agarust Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisel. Ta toob näiteks suurejoonelise tuuleparkide rajamise plaani RMK ja maa-ameti valdustesse.
- Väärib küsimist, kas see suuremahuline Eestimaa tuulikutega täitmine on ka tõesti läbimõeldud samm, kirjutab Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum. Foto: Andres Pulver
Eesti on ikka soovinud olla eesrindlik ja eeskujulik Euroopa Liidu poliitika elluviija. Me võtame direktiivid üle põhjalikkuse ja detailsusega, milles teised riigid jätavad oma riigile ja rahvale mängu- ja hingamisruumi (viimane näide on mahekanade kasvatajast, kelle toetused tänu liiga detailsele regulatsioonile ära võeti).
Me oleme eesrinnas Brüsseli käskude täitmises ja teeme seda erakordse innuga, mille tulemusel oleme väga rõõmsad ja uhked kui meie esipoliitikuid tunnustatakse kõrgete auhindade, töökohtade või äramärkimisega. Ja oleme erakordselt innukad ellu viima ka rohepoliitikat, mille tegelikest mõjudest meil täit teadmist ega selgust ole. Usaldame pimesi, et tehtavad sammud on õiged või vähemalt tunnustust pälvivad. Millised on aga tagajärjed, mis jäävad meie riigi ja rahva kanda, ei tea praegu keegi.
Paraku muutub Euroopa kliimapoliitika tulemusel CO2 hind tulevikus kallimaks, ning seega kallineb elekter just siis, kui taastuvenergia ei tooda. Seda probleemi lisatuulikutega ei lahenda.
Einar Vallbaum
Viru-Nigula vallavanem
Valitsuse kava paigutada sadu tuulikuid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja maa-ameti valdusesse on järjekordne mõtlemapanev samm suures rohepöörde programmis. Plaani kohaselt kavatsetakse kasutada 8460 ha riigimaad, sellest 7800 ha RMK riigimetsa ja 660 ha Maa-ameti valdusi – tuuleenergia tootmiseks. See võimaldaks potentsiaalselt rajada kuni 200 suurt tuulikut, mis tuulisel tunnil toodavad kuni 1100 MW energiat. Niisugune jõuline uutmine näib pealtnäha tõhusa energiastrateegiana, kuid kava peidetud tagajärjed ja selle rakendamise viis tekitavad muret, et riik survestab kohalikke omavalitsusi vastuvõetamatult.
Tasub teada
Keskkonnaagentuuri tehtud uuringute tulemusel on määratud tuuleenergia arendamiseks sobivad alad järgmistesse omavalitsustesse:
Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Rapla, Valga, Tõrva, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula.
Ehitusloa ja planeeringud kinnitavad aga kohalikud omavalitsused, vaatamata muljele, justkui oleks valitsuse otsus nende 22 omavalitsuse 200 tuuliku rajamisel kindel ja vääramatu. Kohaliku omavalitsuse autonoomia näeb ette printsiibi arvestada kohalikku elu puudutavates otsustes parima kohaliku elukorralduse ja elanike huvidega. Ka üldplaneeringutes kinnitatud tuulikualad ei tähenda kehtestatud detailplaneeringut, sest üldplaneering ei määra, kui suurel määral langetatakse metsa, kui palju ehitatakse metsateid, tehakse kraave, rajatakse uusi elektriliine ning kui kõrged ja kuidas täpselt tuugenid paiknevad.
Seotud lood
Järjekordse taotluse tuuleala eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamiseks esitasid osaühingud TMV Green ja Taastuvenergeetika Grupp.
Haljala vallavanemale Anti Puusepale ja Alan Senkelile kuuluv Kaspervik Vind jäi mullu kahjumisse, selgub eelmisel nädalal avalikuks saanud aruandest.
Valitsus otsustas täna, et tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi enampakkumised, mis annavad tähtajalise õiguse kasutada maad tuulepargi rajamiseks.
Ausõna peale 100 miljonit
Aidu tuulepargi valmimisel sai lõpuks otsustavaks ausõna peale antud 100miljonine rahasüst. "See oli käepigistusega sõlmitud diil, advokaadid tulid hiljem."
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.