Lasen turukrahhis käiku ühe kindlalt töötava strateegia
Nüüd on see siis käes. USA president Donald Trump lahmib tariifidega ning turud ei ole enam lihtsalt punased, vaid veripunased. Võtsin kasutusele mind varemgi aidanud strateegia ‒ mängin surnut, kirjutab investor Toomas.
Portfellist tõmmatakse nagu tööstusliku tolmuimejaga raha välja. Teen südame kõvaks ja vaatan turgude tormituuli kaugemalt, kirjutab investor Toomas pärast eilset suurt aktsiahindade kukkumist USA börsil.
Foto: Anti Veermaa
Aga ega see kerge ole. Jama on selles, et teoreetiliselt ei peaks tariifid mind inimesena üldse puudutama, aga võta näpust. USA turu suurim müügilaine alates 2020. aastast viskas korraliku sahmaka vett ka minu portfelli.
Kui täna hommikul Enefiti ülevõtmispakkumine mul arvutiekraanil vastu vahtimist lendas, siis tõesõna, esialgu oli šokk suur, kuid asendus kiirelt õnnejoovastusega, kirjutab investor Toomas.
Dividendihooaeg on täistuuridel ja panin ka enda saagi ritta. Üllatuslikult on minu portfellis soetushinnaga võrreldes võimsad dividendiaktsiad, nende seas Microsoft, kirjutab investor Toomas.
Minu portfelli kuuluva elektroonikaettevõtte Incapi aastaaruanne vastas küll ootustele, kuid aktsia seepeale hoopis langes. Aga meelt ma ei heida, kirjutab investor Toomas.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.