Erinevalt Ukrainast on Eesti nii väike, et hävingu külvamiseks ei hakata pommitama Rakveret ega ole vaja minna Põlva alla, vaid otse Narva jõe tagant saaks pommitada Tallinna kesklinna, laskemoonavaru ostame selleks, et seda ära hoida, kõlas arvamussaates “Äripäev eetris”.

- Kinnisvaramaks Tallinna linnas on täiesti okei koht, kust laskemoona soetamiseks raha küsida, arutleti saates. Foto: Siim Lõvi/ERR/Scanpix
"Need, kellel on kõige rohkem võita, et Tallinna kesklinna ei pommitataks ja et tornide mägi alles jääks, on need ettevõtmised, mis asuvad seal, ja need, kellele kuuluvad sealsed majad. Purustustest kannaksid kõige suuremaid kahjusid väga suurte majade omanikud, kelle poole tasuks vaadata, kui mõelda, kuidas riigikaitseks raha koguda,” ütles ajakirjanik Kristjan Pruul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Kahe aasta eest alustas Eesti kiirrelvastumist, et olla valmis sõjaks aastal 2024. Kaitsepoliitika ajajad usuvad, et paremini valmis olla ei saaks.
Laupäeval kohtusid Paides EKREst välja visatud poliitikud, kus võeti vastu otsus luua uus erakond, mille nimeks saab Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK).
Andero Põllu: meie erakond on demokraatlikumaid Eestis
“Mina näen, et meie erakond on üks demokraatlikumaid Eestis. Kõik on selge ja läbinähtav!” ütleb EKRE Lääne-Virumaa ringkonna juhatuse liige Andero Põllu, partei lipp õlal uhkelt lehvimas. Tema hõbedase läikega päikeseprillidelt on näha, kuidas keegi ajakirjaniku ja parteilase vestlust filmib.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.