Eesti PISA-edu elatustaset ei tõsta. Mida tuleb hariduskorralduses muuta?
Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja.
„Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad haridusuuringutega tegelenud eksperdid Triin Lauri, Kaire Põder ja Andre Veski raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
Seotud lood
Põhikooli lõpetajatest jõuab järgneva nelja aasta jooksul keskhariduse (nii üld- kui kutsekeskhariduse) omandamiseni keskmiselt 80%.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Enne kui me hakkama haridusse lisa- ja isegi laenuraha pumpama, peame kriitilise pilguga üle vaatama tänased hariduskulud ning hindama, kui eesmärgipäraselt on iga euro kulutatud, kirjutab endine haridusministri nõunik Andres Kaarmann.
Aeg-ajalt Eestis toimuv õpetajate streik on nagu mädapaise, mis endast vahepeal märku annab ja siis kaob jälle ära, ütles endine haridusminister Jaak Aaviksoo.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
2
3
Poeketile esitati 40 nõuet ja määrati ligi 40 000 eurot sunniraha
Viimased uudised
Hetkel kuum
Poeketile esitati 40 nõuet ja määrati ligi 40 000 eurot sunniraha
Lisatud galerii esimesest üritusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele