Eesti teatripubliku üheks meelisteemaks on viimastel aastatel olnud pangandus. Pangandusteemalisi tükke on lavastanud Hendrik Toompere juunior, kelle sõnul on „Lehman brothersi“ järjekord mitu aastat ning „Rahamaale“ otsitakse uusi aegu.
- Hendrik Toompere juunior on viimased kuus aastat olnud Draamateatri kunstiline juht. Selle aja sisse on jäänud üüratu publikuhuviga “Lehman Brothersi” ja “Rahamaa” lavastamine. Foto: Postimees/Scanpix
Saates „Läbilöök“ rääkisime Toompere juunioriga, miks paeluvad publikut finantsteemad ning mida on ta lavastades ise majanduse ja ettevõtluse kohta teada saanud.
Draamateatri kunstilise juhi ametit kandev Toompere juunior nentis, et suuri majandusteadmisi tal ei ole. Ühtlasi tunneb ta rõõmu, et tal pole ka palju raha.
“Lehman Brothersi panga lõpu alguseks võib pidada, kui raha hakati teenima raha pärast, kui raha ise muutus kinnisideeks, narkootikumiks,“ selgitas Toompere juunior.
Sama motiiv kordus Toompere juuniori teatel ka Eestit puudutavas lavastuses „Rahamaa“.
„Need rahad, mis on inimestel, on absurdsed. Sellega võiksid nad rahulikult elu lõpuni elada,“ rääkis lavastaja ja lisas, et hasartne rahateenimine on tema hinnangul võrreldav muude sõltuvustega.
Saates räägime populaarsete lavastuste edust ja mõjust, teatripiletite hindadest ja kahjumlikust „Rahamaast“. Teemaks tuleb ka, mis suunda on võtmas Draamateater ning mis sündmusest võiks sündida järgmine finantslavastus.
Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saavad vestlust Hendrik Toompere juunioriga kuulata mugavalt endale sobival ajal allolevalt lingilt:
„Rahamaa“ ja „Lehman brothersi“ lavastaja: mul endal ei ole palju raha, õnneks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Missa Reformierakonnast oli geniaalne lihtsus suursuguses vormis. Publikus olles paistis, et usuleige eestlane võib-olla ei teagi, mis see missa täpselt on – oli näha telefonides guugeldamist ja seal Vikipeedia lehti “Missa” artikliga lahti. Pärast etendust oli muljeid: “ei tea, liiga palju nagu sümboleid oli”. Aga vorm ju nõudiski?
Tapalt pärit lavastaja Tanel Saare palju tähelepanu saanud lavastus “Kabaree.Põrgu” puudutas kogu hingega. Valusalt. Aga nii see oligi mõeldud, kirjutab kirjanduse õpetaja Marie-Johanna Kippar.
Krimka on nagu pitsa. Hea pitsa on hea pitsa. Kehvagi pitsa korral süüakse see ära. Hea krimifilm on hea, kehvagi puhul tahad lõpuks teada, kes see tapja siis on.
Kui Rakvere teatril kaoks ära riiklik toetus, aga teater annaks sama palju etendusi ja publik külastaks samas mahus edasi, siis oleks keskmine teatrietenduse piletihind 70 eurot, ütles Rakvere teatri juht Velvo Väli.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.