Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirles Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.
On tõenäoline, et Oneiroi, mis vahetas kahe aasta jooksul kaks korda nime, lippu, operaatorit ja omanikku, on üks Venemaa varilaevastikku kuuluvatest laevadest. Varilaevastikuks kutsutakse vanu tankereid, mida Venemaa on ostnud läbipaistmatute ettevõtete kaudu, et pääseda Lääne sanktsioonidest. Arvatakse, et selliseid laevu on maailmas mitusada.
- Naftatanker Oneiroi isetekkelisel ankrualal avatud meres Eesti rannikult 15 km kaugusel. Laev ei oma rahvusvaheliselt tunnustatud kindlustust. Selle omanik, Dubai ettevõte Fractal Marine DMCC, käib kohut Briti võimudega, kes süüdistavad firmat sanktsioonide rikkumises. Foto: Andras Kralla
„Enne 2022. aasta veebruari varilaevastikku ei eksisteerinud,“ ütleb
Äripäevale Craig Kennedy. Ta on Bank of America Merrill Lynchi endine asepresident, Harvardi Ülikooli Davise Keskuse liige ning uudiskirja Navigating Russia autor. “Moskva alustas väga teadlikult varilaevastiku ülesehitamist 2022. aasta juunis (kui algasid arutlused Vene naftale hinnalae kehtestamise üle – toim), sest nad teadsid, et nad ei saa enam loota, et Lääne laevad võtavad nende naftat peale küsimusi esitamata,“ selgitab Kennedy.
„Moskvas saadi aru, et nad peavad ise oma laevastiku üles ehitama. Ning nad läksid kasutatud tankerite turule. 2023. aasta esimeses kvartalis ostsid nad peaaegu ühe tankeri päevas. Kuigi need tankerid maksid alguses 15 miljonit, hakkasid nad varsti maksma juba 40 miljonit dollarit. Loomulikult toimus see alati vahendajate kaudu,” kirjeldab ta. “Igal kuul väljub Venemaa Läänemere sadamatest umbes 170 Vene naftaga laeva, millest veidi üle poole on varilaevad.”
- Ankrualal Eesti territoriaalvete piiril vahel seisab kuni 30 laeva, mis ootavad sisenemist Vene sadamatesse. Foto: Andras Kralla
Varilaevastiku kaudu liikuva nafta peamised ostjad on India ja Hiina. Selleks, et varjata nafta päritolu ja müüa seda hinnalage ületava hinnaga, kasutab Venemaa ohtlikke laevalt laevale ümberlaadimisi – see toimub näiteks Vahemeres ning India, Aafrika või Araabia Ühendemiraatide lähistel.
Usutakse, et Läänemere riikide, sealhulgas Eesti jaoks kujutavad need vanad ja tihti korraliku kindlustuseta laevad kõrgendatud naftalekke ohtu.
Läänemerel on juba juhtunud varilaevastikuga seotud intsidente. Eelmise aasta mais kaotas naftaga laetud tanker Canis Power Taani väinas kontrolli ning sattus peaaegu madalikule. Tänavu aprillis, pärast seda, kui varilaevastikku kuuluv tanker Andromeda Star põrkas Taani lähistel teise laevaga kokku, algatas riik Euroopa tasandil arutelu, kuidas varilaevastikku piirata. Soome meedias nimetati probleemi "tiksuvaks keskkonnapommiks".
Kokku on kindlustusfirma Allianz andmetel toimunud vähemalt 50 varilaevastikuga seotud intsidenti üle maailma, sealhulgas kokkupõrked ja naftalekked.
Eesti ametnikud ei kipu paanilisi hinnanguid andma, kuid jälgivad olukorda ja osalevad rahvusvahelises arutelus. Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus usub, et otsus, kas piirata kahtlaseid tankereid meie vetes, tuleb hoolega läbi mõelda: „Me peame ettevaatlikud olema. See on malemäng, mida lihtne lahendada ei ole.“
Mis ei ole veel laialdaselt teada, on see, et teel Venemaale käivad mõned varilaevastiku tankerid Tallinnale õigele lähedal ja saavad siin teenuseid. Võimalik, et nendel laevadel isegi töötavad Eesti elanikud. Kuid laevade teenindamisest keeldumine võib olla nii mõttetu kui ka ohtlik.
- Merevägi suhtleb rahvusvahelises vetes ja majandusvööndis viibivate laevade meeskonnaliikmetega ainult vajaduse korral, näiteks kui avastatakse, et mõni alus on seotud merereostuse juhtumiga. Samuti võetakse laevaga ühendust, kui see siseneb ilma mereväekooskõlastuseta Eesti territoriaalvetesse või palub võimalust tulla sisemerre tormivarju. Foto: Andras Kralla
Järjekord, et nafta peale võtta
Väikeses Viinistu jahisadamas näib aeg seisvat. Sellist tuuletust kohtab harva. Iidsed paekivid peegelduvad vees. Üksikud turistid vaatavad kai pealt merele. Horisonti ei ole näha: meri sulandub taevaga.
Seotud lood
"Eks ma kõnnin õrna jää peal,“ tunnistab ettevõtja Aivar Friedrichson, kes ei kavatse oma Venemaa poode sulgeda ning toob üle idapiiri deklareerimata kaupa.
Venemaa suunal töötavad reisibürood oma tegevust suurelt ei afišeeri, aga kahe sellise ettevõtte omanike sõnul neil nõudlust jagub, isegi eestlaste seas.
Ukrainlaste rünnakud on kahjustanud oluliselt Vene naftatööstust, kuid Putin suudab kurnamisstrateegiaga jätkata, sest ehkki ärganud, ollakse Euroopas kaitsevaldkonnas endiselt loid ja kohati arglik, kirjutab vaatleja Raivo Vare.
„Vaat see on saladus,“ ütleb inimene, kes müüb Eestist saadud kaupa Venemaa veebipoes. Ta ei ole nõus vastama, kuidas kaup praegu Eestist üle piiri jõuab.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.