seadusemuudatused

Märtsikuus jõustusid töölepingu seaduses kolm uut muudatust, mis mõjutavad senist praktikat hüvitiste maksmisel. Millised need muudatused on ja miks on oluline neid teada?

Aasta tagune seadusemuudatus tõi kaasa lapsepuhkuse süsteemi ümberkorralduse, kirjutab BDO Eesti palgaarvestuse nooremprojektijuht Kadi Kesküla.

Eelmisest aastast on töölepingu seaduses uus paragrahv, mis ütleb, et töölepingus peab olema täpne info katseaja kohta.

Riik soovib muuta kinnisvara ja metsa väärtuse hindamist eelkõige nendes tehingutes, kus üks osapool on riik või kohalik omavalitsus, teatas maa-amet.

Eesti plaanib üle võtta direktiivi, mille jõustumisel peavad kütusemüüjad tanklates kuvama, kui palju maksab iga kütusega 100kilomeetrise teekonna läbimine.

Alanud aastast on uus töötutoetuse päevamäär 10,55 eurot ja 31-kordne töötutoetuse päevamäär 327,05 eurot. Kõigil, kellele on töötutoetus juba määratud, muutus toetuse päevamäär 1. jaanuarist automaatselt ja inimene ei pea suurema toetuse saamiseks avaldust esitama.

Uue aasta esimesel päeval jõustus rohkem kui 250 õigusakti. Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras tegi neist ülevaate.

Uuest aastast muutub lapse elatise sissenõudmine tõhusamaks, vanglateenistuse juhtimisstruktuur täieneb ning avalik-õiguslikud asutused saavad taas esitada nõudeid enda poolt valitud kohtutäiturile.

Rahandusministeeriumi valdkonnas aastavahetusega jõustunud seadusemuudatused suurendavad maksuvaba tulu 1848 euro võrra aastas, aga lubavad kohtutäituritelt teise pensionisamba väljamakselt kõigepealt võlasumma kinni pidada.

Osaühingu juhatuse kohustus osanike nimekirja pidamisel muutub rangemaks, see aitab aga näiteks inimest, kes soovib äriühingust osa osta, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Maris Vutt.

Kui riigikogu toetab tänasel valitsuse istungil heaks kiidetud nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõud, siis keelustatakse Eestis paljude plasttoodete müük.

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. augustil. Kokku jõustub augusti esimesel päeval ligi 20 õigusakti.

Täna jõustub füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, millega seoses muutub füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamise taotlemine. Maksejõuetusmenetluste algatamine eraisiku jaoks toimub edaspidi ühtse maksejõuetusavalduse alusel, teatab justiitsministeerium.

28. mail jõustuv kaubandusdirektiiv on kauplejate meelest juba enne kehtima hakkamist ajale jalgu jäänud, sest mõeldi välja aastatel, kui Euroopas oli tükk aega püsinud sisuliselt nullinflatsioon.

Soraineni advokaadid panid kokku ülevaate olulisematest seadusemuudatustest tarbijakaitse seaduses (TKS) ja võlaõigusseaduses (VÕS). Muudatused toovad kauplejatele hulganisti uusi kohustusi ja tarbijatele õigus.

Riigikogu rahanduskomisjon toetas oma tänasel istungil maksukorralduse seaduse muutmist, mis näeb ette ehitustöödel töötajate andmete esitamise.

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2022. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval üle 200 õigusakti, mida on eelmise aastaga võrreldes poole vähem.