Prügi lõkkes põletamise eest võib saada kuni 1200 euro suuruse trahvi

Autor: Vanessa Kassmann • 5. mai 2021
Jaga lugu
Tähetorni tänava ääres tühermaal
Autor: Raul Mee

Lääne-Virumaal on sel kevadel kustutatud 14 kulupõlengut. Igale kulupõlengule sõidab keskmiselt kuus päästeautot.

Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno sõnul on enamik kulupõlengutest alguse saanud hooletust lõkke tegemisest. See tähendab, et lõkke ümbrus polnud puhastatud taimedest, okstest ja muust materjalist, mis lihtsasti põlema läheb. Samuti polnud lõke piiratud kivide või pinnasevalliga ning lõkke tegemiseks valiti liiga tuuline ilm.

Tavaliselt jäävad põlengud alla poole hektari, kuid igal aastal on ka mitmehektarilisi põlenguid. Üks meeldejäävamaid kulupõlenguid oli 2020 aasta aprillis. Kuueliikmeline naiste seltskond grillis ja tegi lõket. Naised olid purjus ja ilmselt kaotasid tähelepanu lõkke üle ning tugeva tuulega lendas säde põllule. Kuna ilm oli väga tuuline, süttis kulu ning tuli liikus ka elumajade poole. Õnneks suudeti tule levik enne elumajani jõudmist piirata. Põles viis kuni kuus hektarit maad.

Teine juhtum leidis aset käesoleval aastal. Üks inimene trimmerdas vana kulu ja korjas selle siis kokku. Seejärel süütas hunniku põlema, mille tagajärjel süttis ka kogu põld. Kokku põles pool hektarit maad. On juhuseid, kui ka hooned on maha põlenud. Kõige värskem, mis Jannol meelde tuleb, oli 2019 aastal Vinni vallas, kus vanainimene pani lõkke põlema ja läks seejärel tuppa. Lõkkest süttis kulu ja sellest omakorda ka kõrvalhoone, mis hävis täielikult.

Janno lisab: ,,Õnneks ei ole selle aasta sündmuste raames kahjusid fikseeritud, mis tähendab, et neid märkimisväärselt ei esinenud.’’ Lisaks on kõik inimesed, kes kulupõlengutega sellel aastal kokku puutunud, terved ning keegi ei saanud viga. Küll aga toob Janno välja selle, et igale kulupõlengule sõidab kohale keskmiselt kuus päästeautot, iga auto sõidab kokku umbes 50 kilomeetrit.

Rakvere päästeamet.
Autor: Vanessa Kassmann

Kevade tulekuga hakkavad inimesed taas õuetöid tegema. See tähendab, et kevadkoristusega koguneb väga palju risu ja rämpsu, mida on paljude inimeste meelest lihtsaim põletada lõkkes. Tihti võib sellest lõkkest leida ka kõike muud kui põletamiseks sobivat materjali. Janno sõnul esineb nende praktikas eriti vana mööbli, autorehvide, ehitusmaterjalide, vanade riiete ja madratsite põletamist lõkkes. Lõkkesse tohib tegelikult visata vaid kuiva ja kemikaalidega töötlemata puitu.

Seega on kõige lihtsam ja inimese tervisele kasulikum kõiksugused jäätmed, millega ise midagi peale ei oska hakata, viia nende jaoks spetsiaalselt mõeldud kohta. Üle terve Eesti on jäätmejaamu, kuhu saab viia jäätmeid, mida kodus kompostida, tavaprügisse panna või ära põletada ei saa. Lääne-Virumaal on neid koguni kuus. Üks neist on Lääne-Viru Jäätmekeskus, mis asub Vinni vallas Piira külas. Teiseks on Tapa Jäätmejaam ning lisaks on nendele kahele ka Väike-Maarjas, Kadrinas, Rakkes ning Simunas jäätmejaam.

Aga ei tohi unustada, et päris kõike ka jäätmejaamadesse viia ei saa. Jäätmejaamades võetakse enamasti vastu (sõltub jäätmejaamast ja sealsest hinnakirjast) vaid paberit ja kartongi, plasti, metalli, puhtaid ja eelsorteerituid pakendeid, klaasi (sh akna- ehk lehtklaasi), biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmed.

Aga ka töödeldud (82,2 eurot tonn) ja töötlemata puitu, tekstiili (96 eurot tonn), suurjäätmeid, nt mööbli (tasuline 68,5 eurot tonn, aga suure madratsi puhul on üks kuupmeeter 3,22 eurot), ohtlikke jäätmeid (patareid, ravimid, happed, kemikaalid jne), olmeelektroonikat, sõiduautorehve (120 eurot tonn), vanu riideid ja jalanõusid (tasuline), ehitusjäätmeid (82,2 eurot tonn) ning eterniiti (tasuline).

Tähetorni tänava ääres tühermaal
Autorid: Raul_Mee, Raul Mee

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul ei teadvustata tihti, miks lõkkesuitsu sissehingamine ärritab silmi ja hingamisteid. „Ohtlikke saasteaineid tekib vähem, kui põletada puhast ja kuiva puitu.

Mida niiskem on põletatav materjal ja kui lõkkesse visata põletamiseks mittesobivaid asju, seda rohkem sisaldab suits inimest ja keskkonda kahjustavaid aineid," lausus Reet Pruul, kelle sõnul on suitsu üheks komponendiks nn peenosakesed, mida me palja silmaga ei näe, aga mida tekib igasugusel põlemisel rohkesti ja mis on tervisele kõige ohtlikumad. „Peenosakesed satuvad kopsudesse ja sealtkaudu vereringesse, kandudes nii kogu organismis laiali.

Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul põhjustab õhusaaste Eestis kuni 600 enneaegset surma aastas. Samas suurusjärgus on õhusaastest tingitud haiglaravi vajavate inimeste arv. Eriti hoolikad peaksid suitsuses ümbruses olema inimesed, kellel on südamepuudulikkus, stenokardia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või astma. Samuti peaks laste kokkupuude suitsuga olema minimaalne, sest nende organism alles areneb ja nad hingavad kehakaalu kilogrammi kohta rohkem õhku, sh õhusaastet, kui täiskasvanud.

Jaak Janno tuletab meelde, kuidas teha ohutult lõket:

1. Tee lõket mittesüttival pinnal, puhasta lõkkekoha ümbrus vähemalt poole meetri raadiuses. Piira lõke kivide või pinnasevalliga.

2. Ära tee tuulise ilmaga lõket. Tuule kiirus peaks jääma alla 5,4 m/s (nõrk tuul).

3. Ära jäta lõket järelvalveta. Hoia käepärast ämber veega või tulekustuti.

4. Lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta see veega.

5. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud!

Kuna prügi põletamine on nii inimestele kui keskkonnale väga kahjulik, saab hooletuid inimesi karistada rahatrahviga. Janno: ,,Kui prügi põletamisega kaasnevad ka tuleohutuse nõuete rikkumised, siis on päästeametil õigus sekkuda ja menetlus läbi viia. Enamasti lühimenetluse raames määratav mõjutustrahv on 40 eurot. Prügi põletamisega seotud sündmused edastatakse ka keskkonnaametile.’’ Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis tähendab kuni 1200 euro suurust trahvi.

Ole teemaga kursis! Telli oma e-postile teavitus, kui ilmub lugu just sellel teemal:

Vaata veel

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!

Meie koostööpartneriteks on

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!