• 11.05.21, 18:09

Tapal selgusid kaitseväe meistrid sangpommi tõstmises

Esmaspäeval, 10. mail toimus Tapa sõjaväelinnakus kaitseväe meistrivõistlus sangpommispordis, kus selgitati nii ajateenijate kui teenistujate hulgast välja parimad sangpommi tõstjad.
Kaitseväe sangpommivõistlus Tapal.
  • Kaitseväe sangpommivõistlus Tapal.
  • Foto: Oliver Turp
„Raskused on selleks, et neid ületada,“ ütles võistluste korraldaja ja ühtlasi ka võitja meeskonna kapten kolonelleitnant Ainar Afanasjev kaitseväe peastaabi saadetud pressiteates. „Teed tööd, näed vaeva, siis tuleb ka tulemus!“
1. jalaväebrigaadi korraldatud kaitseväe meistrivõistlustest võtsid osa 1. jalaväebrigaad võistkondadega Tapalt ja Jõhvist, 2. jalaväebrigaad, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi, toetusväejuhatus, kaitseväe peastaap ning sõjaväepolitsei ja vahipataljoni võistkond – kokku üheksa viieliikmelist võistkonda ja üle 120 sangpommi tõstja.
Võistlus koosnes mitmest harjutusest ning lõppes võistkondliku teatevõistlusega. Esmalt võisteldi kahe sangpommi tõukamises rinnalt sirgetele kätele, millele järgnes sangpommi rebimine parema ja vasaku käega. Teatevõistlusel tuli kolme minuti jooksul sangpommi kas tõugata või rebida.
Teatevõistluse ning kõigi võistkondade individuaalsete soorituste kokkuarvutamisel selgitati välja selle aasta tugevaim võistkond, kelleks sel aastal osutus 1. jalaväebrigaadi Tapa võistkond 2016 punktiga. Teise koha saavutas küberväejuhatuse võistkond 1440 punktiga ning auväärse kolmanda koha sõjaväepolitsei ja vahipataljoni võistkond 1134 punktiga.
Kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste pidamise eesmärk on populariseerida ning arendada sangpommisporti kaitseväes, selgitades sealjuures välja riigikaitsjate seas selle ala parimad, märkis kaitseväe peastaap.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele