Kodusõppimise õppetunnid: muserdatud vaim, aga hoogsam tiigrihüpe
Tänasest on kõik õpilased koolis. Millised on ligi kaks kuud kestnud distantsõppe õppetunnid? Mis on uued õppetükid, mis lähinädalatel kooliperet ees ootavad?
Tiina Rannar, Vinni-Pajusti gümnaasiumi õppejuht
Olukord oli parem kui eelmisel distantsõppe perioodil. Õpetajad jõuti sügisel ära koolitada ning nende digipädevus paranes.
Lastel polnud seekord segadust, kust materjali leiab. Sügisel jõuti kõik üle korrata. Enam ei vajatud ka tehnilise poole pealt nii palju vanemate abi. Enamik sai kodus ise hakkama.
Edukad õpilased olid ka distantsõppel tublid, kuid 1/3 õpilasi olid probleemsed, vajades lisaabi. Osa õpilasi väitis, et kodus õppimine ei sobi üldse, kuna on raske enda tööd planeerida ja motiveerida. Tunti puudust innustavast õpetajast.
Õpilaste sõnutsi oli kodus segavaid faktoreid rohkem. Osale aga kodus õppimine sobis, suudeti efektiivsemalt oma aega planeerida, infovahetus oli piisav ja iseseisva õppimise oskused paranesid.
Keskmiselt kulus õppimise peale 3-4 tundi, kuid oli ka neid, kes väitsid ajaks minevat 5 tundi või lausa rohkem. Samas, õpetajad tegid rohkem videotunde, olles rohkem õpilaste jaoks olemas. Õpetajate ja edukate õpilaste koormus oli just suurem kontaktõppes. Tundub, et kolmandikule sobib distantsõpe, kolmandik saab hakkama ja kolmandikule see ei sobi.
Kõige rohkem ei sobinud distantsõpe 5-7. klassi õpilastele. Väga hästi sobis distantsõpe algklassilastele ja neid aitasid ka väga palju lapsevanemad. Gümnaasiumiklassid said samuti väga hästi hakkama, küll kurdeti õppemahu kasvu.
Elle Nurmsalu, Tamsalu gümnaasiumi sotsiaalpedagoog
Õpetan esimest klassi ja tundus, et nende arvuti kasutamise oskused on vähesed, mistõttu ei saanud kõiki vajalikke keskkondi kasutada. Tundus, et opiq.ee oli kõige mugavam.
Esimese klassi lastel oli enim puudu suhtlemisest. Vanemaid pole päeval kodus, üksinda õhtul õue ei lubata ja vahetundides omavahel rääkida ei saa. Peale tunni lõppu ei tahetud vestlusakent sulgeda, sooviti rääkida koduloomadest, raamatutest ja huvitavatest filmidest. Annan viiendale klassile ka eesti keelt ja kirjandust. Seal märkasin, et need lapsed, kellel oli koolis raske, kadusid distantsõppel ära. Mõnel tagasihoidlikul lapsel oli raske internetis abi küsida. Kui koolis õpetaja läheb ise tuttava õpilase juurde, siis internetis seda teha ei saanud.
Rõõmu teeb see, et on näha, kuidas lapsed on raskes olukorras kasvanud. Nad tundsid rõõmu koolipäeva alguse puhul.
Lea Metsis, Uhtna ja Vasta kooli ning Kunda ühisgümnaasiumi psühholoog
Sel kevadel paluti minu abi kõige rohkm depressiooni ja õpimotivatsiooni languse pärast. Mulle tundub, et võrreldes eelmise kevadega oli abivajajaid rohkem.
Olen koolis töötanud 1996. aastast, kümme aastat olen abi andnud usaldustelefoni kaudu. Siiski tundsin, et abi andmine distantsilt on keeruline. Püüan aru saada, millise energeetikaga inimene abistaja poole pöördub. Tähtis on, et ta lõpetaks kõne parema enesetundega. Muidugi, silmast silma kohtumine ja töötamine on efektiivsem. Nõustada maskidega, kui ma ei näe õpilase miimikat ja tema minu oma, on keeruline.
Kristi Aron, lapsevanem ja Kunda ühsigümnaasiumi direktor
Kui võrrelda kahte distantsõppe aastat, siis käesolev aasta oli kindlasti lihtsam. Läksime õppeaastale vastu teadlikumalt. Kevadel saadud õppetunnid said arengulooks vormitud. Meil on väga hea haridustehnoloog, kes erinevate sisekoolitustega lihvis õpetajate digipädevusi. Küsisime nii õpetajatelt, õpilastelt kui ka vanematelt tagasisidet ning lähtusime distantsõppe korra, tunniplaani ja veebitundide mahtude planeerimisel saadud informatsioonist. Läksime üle ühisele veebitundide platvormile. Tegime end veebis toimuvate infotundide kaudu kättesaadavaks ka lastevanematele.
Koolijuhina olen püüdnud hoida ka segastel aegadel sõnumid selged ja konkreetsed. Loodan, et see on õnnestunud. Usun, et kõikidel koolidel on nüüd "lauasahtlis" erinevad tegevusmudelid osalise ja täieliku distantsõppe korraldamiseks.
Lapsevanema roll on distantsõppe korraldamisel tulnud pigem kasuks. Näen eKoolis lapsevanema ja õpilase vaadet. Loomulikult tõusis distantsõppe ajal lapsevanema koormus. Minul on vedanud, kuna vanem laps on väga iseseisev ja teda ma õppetöös aitama ei pea. Noorem laps on aga hoopis skaala teisest otsast ning temaga õpin ma iga päev sõltumata sellest, milline õppevorm koolis parajasti on.
Muret ei tunne ma lapsevanemana akadeemilise poole, vaid hoopis sotsiaalsete oskuste kadumise pärast. Kahjuks näen oma laste pealt ka seda, et mai keskpaigaks oli soov koolimajja õppima tulla üsna väikeseks kahanenud. Kool sotsiaalsete oskuste õppimise kohana jääb asendamatuks ka siis, kui õpetajad annavad veebitunde meistri tasemel.
Hannaliisa Rebane, Rakvere reaalgümnaasiumi õpilasesinduse president, 11. klassi õpilane
Õpetajad oskasid hästi oma tööd koondada.
Noored õpivad ja kohanevad kiiresti. Õpetajatel, kes pole digipädevad, on olnud keerulisem. Sel kevadel oskasid pedagoogid oma tööd paremini koondada. Nad teadsid, mis õpilastele sobib. Õpetajad olid leidlikud, õppetööd muudeti huvitavamaks.
Veebitunde oli sel kevadel rohkem.
Kohati oli tunne, et õpetajad andsid liiga palju koduseid töid, see oli koormav. Enim tundsin puudust sõpradest, minul kui aktiivsel osaluskogulasel oli päris keeruline läbi arvuti koosolekuid läbi viia.
Täna kooli minnes oli üllatusi. Lihtsad asjad: kuskil oli lambipirn ära vahetatud, toole toodud, klassikaaslasel oli uus soeng või prillid. Inimestel oli hea meel üksteist näha.
Elmu Koppelmann, Tapa gümnaasiumi direktor
Selle nädala märksõnadeks koolis saavad olema: hajutatus, eraldatus, korrapidamine, hindamine, koostöö, kokkulepped, kartustest ülesaamine, teadmiste lünkade täitmine, sotsialiseerumise teemad, õpetuse ülevaatamine, eksamiteks ettevalmistamine, vastutustunde taastamine, viisakus, tähelepanu hajutatuse vähendamine, koolikohustuse täitmine, “õpivõlgade tagasimaksmine”. Mõne üksiku sõnaga kokkuvõtlikult öeldes – kooliellu sisseelamine oma kõikide rõõmude ja raskustega.
Laste koolikartus on kooli taastulekuga suurenenud. Ei taheta kooli tulla ka sellepärast, et pandeemiaaegne vabadus on meeldima hakanud, peljatakse suhtlemist, mis võib olla esimestel koolipäevadel raske katsumus. Nii mõnelgi on tulnud eelnevad hinded väheke liialt lihtsalt ning nüüd on vaja tõestada saadu väärtust. Kindlasti on kodus osal õpilastel olnud koolipäevad lühemad kui koolis.
Lõpetuseks väike huumoriga vürtsitatud lugu. Toimus vestlus õpilasega, kes arvas, et ta teeb ainult osa ülesandeid ära, nagu Toots, ja need pooled, mis tehtud said, siis ka need polnud mitte eriti positiivse hinde peale tehtud ... Küsisin siis: “Kas sa tahaksid osta uut autot täis hinnaga, kui ainult osa autost saad? Ja poolikus autos, mis saad, on ka vanad jupid küljes?” Vastus oli konkreetne ja lühike: “Ei taha. Ja miks peakski siis ostama?” Ma siis vastu: ”Sina ju tahad mulle praegu anda võimalust osta selline asi täishinnaga, kuid pooliku kvaliteediga. Miks mina või õpetaja või lapsevanem peavad pooliku autoga sõitma ja sina võid seda autot sedasi müüa täishinnaga?”
Mida distantsõppel märgati?
Võrreldes eelmise kevadel oli olukord lihtsam.
Digipädevus oli parem.
Õpilaste koormus kasvas.
Lõviosa õpilasi sai ise hakkama.
Videotunde toimus rohkem.
Distantsõpe sobis enim algklassi õpilastele ja gümnasistidele.
Lapsed vajasid üha rohkem abi depressiooni ja õpimotivatsiooni languse pärast.
Puudust tunti omavahelisest suhtlemisest.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.