Tuntud filmirežissöör näitab Kadrinas oma teoseid

Autor: Lääne-Virumaa Uudised • 1. oktoober 2021
Jaga lugu

Rakveres sündinud filmirežissöör Arvo Iho on homme Kadrinas. Ta vestab oma teostest ja koos tuntud filmimehega saab vaadata filmi "Karu süda".

Arvo Iho saabub Kadrinasse.

Kohtumisõhtu algab Kadrinas 2. oktoobril kell 16.

See pole veel kõik. 9. oktoobril näeb Iho 1987. aastal ilmunud filmi "Vaatleja" ja 23. oktoobril 2007. aastal vändatud teost"Karuzmari".

"Õhtu kulgeb nostalgilise põrina saatel, sest filmi näitame 35-millimeetristelt lintidelt," ütles Kadrina kultuurijuht Ahto-Lembit Lehtmets.

Vaata rohkem SIIT.

Film "Karu süda" on romantiline draama noore jahimehe Niika armuseiklustest ja kirevast kütielust Siberi ürglaantes. Metsikusse taigasse eluaseme rajanud Niika võtab kiiresti omaks kohalik rahvas, evengid. Eesti mehest saab mitme naise ihaldusobjekt, teda peavad omaks niihästi kooliplika kui ka külalibu. Niika abiellub kristliku kombe kohaselt hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise libakaru-karunaisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, ent viimaks leiab Niika hingelisest kriisist pääsetee sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Värvikate inimsuhete kõrval näeme hingematvalt kaunist Siberi loodust (filmitud Komimaal ja Eestis). Metsikut taigakaru mängib filmis üsna ehedalt taltsas Moskva tsirkusekaru Malõš.

Peaosas Rain Simmul. Naiste rollides Külli Teetamm, Merle Palmiste, Dinara Drukarova, Iljana Pavlova ja teised. Kaasa teevad Eesti filmi tippmehed Arvo Kukumägi ja Lembit Ulfsak. "Karu süda" operaator Rein Kotov nomineeriti 2001. aastal Euroopa Filmiakadeemia parima operaatori kandidaadiks.

Eesti filmi andmebaas kirjutab, et režissöör ja operaator Arvo Iho on sündinud 1949. aastal Rakveres ingerisoome peres.

Tema haridustee algas Roela 9-klassilises koolis ja Rakvere internaatkoolis.

1976. aastal lõpetas ta Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971—1972 töötas Iho Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975—1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina.

1992 asutas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ja oli 1996. aastani selle juhataja. 2006. aastast on ta Balti Filmi- ja Meediakooli filmierialade õppejõud.

Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USAs, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning fotograafia- ja videokunsti Viljandi Kultuuriakadeemias.

1993—1994 oli ta Eesti Kinoliidu esimees (liige 1979. aastast) ja 1994—1997 Eesti Audiovisuaalkultuuri Keskuse juhataja.

Arvo Iho on koostööd teinud tuntud loojatega: Rein Raua, Rein Tammiku, Leida Laiusega. Samuti praktiseeris ta Andrei Tarkovski filmigrupis "Stalker". 1990 läbis Iho antropoloogia kursuse Montana ülikoolis USA-s.

Iho on lavastanud üle tosina tõsielufilmi, mille põhiteema on väikerahvaste eluolu ja kultuur, ja viis täispikka mängufilmi.

Need mängufilmid on "Naerata ometi“ (1985, koos Leida Laiusega), "Vaatleja“ (1987), "Ainult hulludele ehk Halastajaõde“ (1990), "Karu süda“ (2001) ja "Karuzmari“ (2007).

Ta on juhendanud paljude tudengifilmide valmimist, tegutsenud ka produtsendina ja korraldanud arvukalt fotonäitusi.

Arvo Iho tööd on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Elutööpreemiaga. Tema filmid on pälvinud 29 rahvusvahelist auhinda.

Ole teemaga kursis! Telli oma e-postile teavitus, kui ilmub lugu just sellel teemal:

Vaata veel

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!

Meie koostööpartneriteks on

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!