Eestimaa Looduse Fond kutsub nädala lõpus sohu

Tegevusi tutvustavad ELFi märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm ning taastamistööde ekspert Marko Kohv, elustiku muutustest räägib Tartu Ülikoolist Voldemar Rannap ning RMK töökorraldusest Leevi Krumm. Matkalistele kaetakse kosutuseks ka piknikulaud.

Tudusoo jalutuskäik algab reedel kell 15 Seljamäe matkaraja alguses Seljamäe lõkkekohas, Sirtsi soo jalutuskäik aga laupäeval kell 11 Ruunakünkal.

Osalemise eelduseks on vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi või koroonatesti tulemuse esitamine.

ELF palub osalemiseks eelnevalt registreeruda SIIN.

Sirtsi soode taastamist asus ELF üheskoos teadlaste ja teiste partneritega planeerima 2015. aastal, töödega alustati 2019. aastal. Sirtsi looduskaitseala soode taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (1072 ha), laugaste (8 ha), rabametsa (330 ha), siirde- ja õõtsiksoode (10 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (132 ha) ja vanade loodusmetsade (164 ha) seisund.

Täiendavalt loodi ka tingimused selleks, et taastuks 32 ha märgala endisel Palasi turbakaevandusalal ja 1029 ha-l teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele.

Soode taastumine nõuab lisaks ajale ka mitmesuguseid põhjalikke töid ja palju erinevaid abikäsi. Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 112 km ulatuses. Selleks rajas Metropol Group ekskavaatoritega 694 pinnaspaisu, lisaks tegid 6 paisu käsitööna töömehed ja talgulised. Soo taastamiseks vajalikke kujundusraieid tegi OÜ RT Plaan kokku 245 ha-l.

Tudusoo soode taastamist hakkati planeerima sarnaselt Sirtsi soodele 2015. aastal, raietöödega alustati 2019. a märtsis (linnurahu perioodil aprill kuni juuli tööd seisid) ja pinnasetöödega sama aasta aasta septembris. Sirtsi looduskaitseala soode taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (902 ha), laugaste (26 ha), rabametsa (33 ha), siirde- ja õõtsiksoode (4 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (6 ha) ja vanade loodusmetsade (80 ha) seisund.

Täiendavalt loodi ka tingimused selleks, et taastuksid märgalad 1038 ha-l teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud.

Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 70 km ulatuses. Selleks rajas Hanso MK ekskavaatoritega 460 pinnaspaisu, lisaks tegid talgulised 8 paisu käsitööna. Lagesoole omase koosluste taastamiseks tehti raieid 83 ha-l, samuti tehti harvendusraieid puissoode ja soometsade taastamiseks ning eemaldati puid paise rajavate koppade liikumiseks.

Lisaks taastamistöödele rekonstrueeriti Tudu Järvesoo õpperada ja metsaonn – tööd viis ellu Kivikuvand OÜ. Samuti loodi Järvesoo ja Seljamäe õpperadadele infotahvlid. Õpperadadel korraldatakse erineva vanuseastme õpilastele ja teistele huvilistele 64 õppepäeva.

Rõõmustamiseks on juba praegu põhjust - teadlaste ja ekspertide seired näitavad, et Sirtsi ja Tudusoo soode veerežiim on hakanud taastuma, mis loob soodsamad tingimused ka nende asukatele.

Soode taastamist veab eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, keskkonnaameti ja RMK-ga.