Kultuurkapitali nõukogu kohtus täna kõigi üleriigiliselt oluliste kultuuriehitiste esindajatega ehitiste plaanide esimeseks tutvustuseks.

- Tulevane Arvo Pärdi kontserdimaja Rakveres. Foto: Eskiis
Kohtumise järel valmib nõukogul ülevaade, mis kajastab ehitiste võimalusi projektidega alustada, rahastuse vajadusi ning ülevaateid finantsplaanidest ja tasuvusanalüüsidest.
"See on esimene etapp. Valmivasse ülevaatesse lisatakse ka Kultuurkapitali eeldatavad võimalused rahastuste alustamiseks ning rahastuse mahtude prognoosid. Materjal antakse edasi Kultuurkapitali uuele nõukogu koosseisule, mis koguneb esimest korda selle aasta detsembris, mil senise nõukogu volitused lõpevad. Seega tänasel koosolekul ehitiste rajamise osas me veel mingeid otsuseid ei teinud," ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees kultuuriminister Anneli Ott.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6% Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Riigikogu võttis 13. septembri istungil vastu otsuse, millega kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida järgmiselt - Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.