Puukide arvukus on kasvanud, Lääne-Virumaa puugid kannavad suhteliselt vähe haigusi

2020. a kevadel kaasas TAI elanikkonna teadust tegema, et koos inimeste abiga kaardistada Eesti puugiohtlikumad piirkonnad. Kampaania ajal, mis kestis 20. maist 31. augustini 2020. aastal, teatati üle 14 500 puugileiust: kokku 23 064 puugist. Inimese kehalt avastati kolmandik ehk 33% kõikidest leitud puukidest.

Eraldi tähelepanu vääris asjaolu, et üllatavalt palju (35%) kõikidest kaardistatud puugileidudest oli pärit koduaedadest. See oli peaaegu sama palju kui metsa, võsa ja hooldamata teeäärsete alade leide kokku.

TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul muudab see seni laialt levinud uskumust, et puugioht varitseb ainult metsas, võsas või mujal hooldamata alal.

Lääne-Virumaa inimesed olid väga agarad puukidest teatama ning maakondade arvestuses oli Lääne-Virumaa Harjumaa järel puugileidude poolest teisel kohal ligi 2800 puugiga.

Ja ainuüksi Rakvere linnas leiti 201 puuki, mis tähendab, et ka linnas võib puugiga üpris lihtsalt kokku puutuda.

Puugipanka jõudis puuke 6611, neist uuriti teadlaste poolt haigusetekitajate kandmise osas 3559 puuki. Putukatel analüüsiti peale tuntud puukentsefaliidiviiruse ja Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi veel neoerlihhioosi, inimese anaplasmoosi, taastuvate palavike rühma Borrelia ning puukrikketsiooside tekitajate olemasolu.

„Selleks, et uuringutulemused oleks omavahel võrreldavad, koostasime juhuvalimid, et igast maakonnast satuks uuringule enam-vähem võrdne kogus puuke. Valimit tehes lähtusime neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu,“ selgitas Geller.

Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62%-l kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem nakatunud puukide osakaal oli Tartumaal (77%) ning kõige madalam Ida-Virumaal (39%). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkustekitajaga puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Võrumaal.

Lääne-Virumaal oli nakatunud puukide osakaal 47 protsenti, madalam oli see vaid naabrite juures Ida-Virumaal, kus nakatunud oli 41,4 protsenti puukidest.

Mitme haigusetekitajaga puuke leiti Lääne-Virumaal 18,4 protsenti, mis annab maakondade arvestuses 11. koha. Ka selles osas oli ületamatu Ida-Virumaa, kus mitme nakusetekitajaga oli vaid 3,4 protsenti puukidest. Ülejäänud maakondades oli vastav näitaja 12 kuni 27,7 protsenti.

Kõige levinumaks haigusetekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35% uuritud puukidelt.

Rikketsioosiga nakatudes enamikul inimestel sümptomeid ei ilmne ning haigusseisundit ei teki. Siiski võivad mõnel inimesel esineda gripitaolised sümptomid nagu palavik, lihasevalu, peavalu, hingamishäired, kuid enamasti mööduvad need ise.

Puukborrelioosi tekitajate levimus Eesti puukides on 28 protsenti ja enim on borellioosi kandjaid Läänemaa puukide seas. Puukentsefaliidiviirus tuvastati vaid kahel puugil, kellest üks oli pärit Võrumaa metsast ja teine Hiiumaa koduaiast.

Puukentsefaliidi viiruse vähene leid ei viita viiruse levimuse vähenemisele looduses, vaid selle ebaproportsionaalsele ja pistelisele levimismustrile, mis on tingitud viiruse aktiivkollete olemasolust ja levimusest.

„Kui entsefaliidiga nakatumisi on mõnes piirkonnas rohkem esinema hakanud, tuleb valvas olla ka teistel samas piirkonnas elavatel inimestel,“ hoiatab Geller. Inimese organismi jõuab viirus vaid mõne tunniga, kuna paikneb puugi süljenäärmetes ning satub inimese verre juba puugisülje esimese portsuga.

2020. aastal sai Eestis puukentsefaliidi diagnoosi 38 inimest, neist kolme ründas puuk oletatavalt Lääne-Virumaal.