Eestis on sagenenud noorte suitsiidid
„Suitsiidide arv on viimase kümne aasta jooksul püsinud aastas kahesaja inimese ringis. Küll aga on toimunud vanuseline muutus. Lisaks vanematele ja keskealistele on sagenenud 20-30 aastaste suitsiidid. Samuti on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega esireas alaealiste suitsiididega,“ ütles pressiteate vahendusel Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Iga suitsiid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest.
„Enamus suitsiide on ennetatavad, kuid suur suitsiidide arv näitab seda, et inimene on jäänud õigel ajal abita. Vaimse tervise valdkonnas on tarvis koheseid ja konkreetseid samme vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, ennetuseks ja varajaseks sekkumiseks,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.
„Praegu kogeb iga neljas inimene aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita. Tagajärjeks on lisaks inimlikele kannatustele süvenev töö- ja õpivõime langus, surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.“ lisas ta.
Suitsiidiennetuspäeval tutvustavad Peaasi.ee ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK ekspertide koostatud üleskutset Eesti inimeste vaimse tervise heaks.
Suitsiidiennetuspäevaks loodav installatsioon „Olen olemas“ on linnahalli juures avatud 10. septembril kell 11-19. Installatsiooni osaks on inimestelt kogutud kogemuslood nende rasketest hetkedest ja sellest, mis on aidanud edasi liikuda. Installatsioon luuakse koostöös näitleja Liis Lindmaa ja koreograaf Liis Varesega. Kohapeal pakuvad vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud inimestele toetavat kuulamist.
Suitsiidiennetuspäeval on avatud vaimse tervise kohvikud Tallinnas Rävala Reval Cafes (kell 9-17) ja Tartus Werneri kohvikus (kell 8-22). Vabatahtlikud on kohvikutes eraldi märgistatud lauas, valge T-särgiga, millel on kiri "Olen olemas", et pakkuda end toetavaks kuulajaks või anda oma vaikiva kohaloluga märku, et meie ümber on alati inimesi, kes on valmis olemas olema.
MTÜ Peaasjad tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasjad on pälvinud oma tegevusega 2020. aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati MTÜ-d Peaasjad kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.
Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Veebinõustamine - peaasi.ee; lahendus.net.
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
Hingehoiu telefon 116 123 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Kiirabi: 112 (24h)
Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95
Seotud lood
Miks on nii, et mõnikord suudame end kokku võtta alles tähtaja kukkudes, kuigi teame, et kiirustamisega kaasnev stress sööb hinge seest? Tuleneb see isikuomadustest või on seda halba harjumust võimalik välja juurida? Teadlane Olivia Remes selgitab nähtuse psühholoogilist tausta ning annab nippe, kuidas sellest võitu saada.
Meediasse jõudnud juhtumid on jätnud mulje, et lastekaitseametnike töö on Eestis pehmelt öeldes viltu – nad kas ei reageeri õigel ajal või siis reageerivad üle, viies lapsi alusetult kodust ära. Väike-Maarja valla lastekaitsespetsialistilt Tiia Kaselo selgitab, kas selline pilt on kujunenud nendest üksikutest lugudest, milles on ka antud selline ühepoolne informatsioon, või inimesed ei tea, millega lastekaitse tegeleb.
Kui laps ei tule oma igapäevaste ülesannetega enam toime ning tema hoiak ja käitumine viitavad pidevale pingesolekule, võib põhjuseks olla ärevushäire - laste ja noorte hulgas väga levinud emotsioon, mis kontrolli alt väljudes vajab spetsialisti tähelepanu.
Psühholoogilise abi kättesaadavus paraku lähiajal olulisi paranemismärke ei näita. Mõistes nooremaid põlvkondi ja nähes nende igapäevaelu, on paratamatu, et digitaalsed lahendused hakkaksid nii praegu kui ka tulevikus nende vaimset tervist veel enam toetama, kirjutab Telia Eesti toetustegevuste juht, Rakvere päritolu Elo Võrk.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele