Mees, kes tõi tervishoiu ja hügieeni massideni
Umbes pool sajandit tagasi oli Harri Jänese nimi tuttav igale eestlasele, kes vähegi ajalehti luges, raadiot kuulas või televiisorit vaatas. Tema lobedad lood meditsiinist, hügieenist ja tervishoiust aitasid omajagu kaasa meie elujärje paranemisele.
Harri Jänes sündis 4. novembril 1925 Loobu metsaülema peres. Virumaale ei jäädud siiski kauaks, sest kooliteed alustas väike Harri juba Raplamaal Kuusikul ning lõpetas 1945. aastal tollase Rapla keskkooli.
Seotud lood
Tõenäoliselt on pea kõik kuulnud biopsiast, mis tähendab, et inimkehast võetakse tükike kudet uurimaks, kas haigus kimbutab. Vist ei ole kõige meeldivam protseduur. Tänane sünnipäevalaps Harry Andreas Kull oli esimene eesti rahvusest teadlane, kes pühendus kudede uurimisele ehk histoloogiale.
Möödunud sajanditel oli kombeks, et teenekate loodusuurijate auks andsid teised teadlased enda avastatud uutele liikidele kolleegi nime. Kiltsis elanud Alexander von Bunge nimi on nõnda jäädvustunud rohkem kui sajas taimenimetuses.
Sauevälja küla Tõnurahva talus 1917. aasta 9. märtsil sündinud Endel-Jakob Kolde oli teadlane, kelle nimi on hästi tuntud paljudes maailma ülikoolides.
Eestimaalt on sirgunud mitmeid kuulsaid arstiteadlasi, üheks tuntuimaks neist oli kunagine vene tsaari au-ihuarst Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel, kes sündis 13. juulil 1857. aastal Määri mõisahärra perre.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele