Üks esimesi, kes esitas üleskutse kutselise eestikeelse teatri rajamiseks, oli Aleksander Harald Trilljärv, kes nägi ilmavalgust 19. aprillil 1871. aastal Porkuni mõisas aedniku pojana.
Näitleja Aleksander Trilljärv koduses miljöös, 1936. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Rakvere kreiskoolist suundus noormees 1886. aastal isa tahtel Tallinna reaalkooli kaubandust õppima, kuid ärimeest temast ei saanud, sest esimene juhuslik teatrikülastus tõi tema ellu kannapöörde.
Porkuni sädeinimestel oli ammu soov eestikeelse teatri ühele rajajale tema sünnimaja külge riputada mälestustahvel. Täna sai unistus teoks. Porkuni mõisa aedniku pojana sündinud Aleksander Harald Trilljärv oli ka ise pidulikul sündmusel kohal. Näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe osalusel kõlasid onu Leksi tänusõnad.
Selleks, et teha teatrit, on vaja päris palju. On vaja eestvedajaid. Ja siis on veel vaja Hiiglast, Kratti, Päkapikku. Aga sellest ei piisa. Teater vajab hinge. Vajab Liblikat.
Eesti teatriloo üheks suureks legendiks oli noorelt lahkunud Hilda Gleser, kes jõudis teatrilavale suuresti tänu Jakob Liivile. Aga ennekõike ikka tänu oma suurele tahtmisele.