Kümnendi suurim prügireform tõotab tuua arvatust priskema arve – ettevõtjad löövad kulusid kokku
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude.
Foto: Liis Treimann
Kui minister Vladimir Svet kahe nädala eest jäätmereformi kava tutvustas, oli kliimaministeeriumis veendumus, et prügiveo hind tuleb leibkonnale 3–5 eurot kuus. Neile, kes prügi ei sorteeri ehk kelle juures tekivad ainult segaolmejäätmed, on tasu kõrgem, kirjutab Äripäev.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tunnistab, et prügiveoturgu ähvardab monopoliseerumine ning see on tõsine probleem, mis leidis alles nüüd poliitilise valmisoleku.
Ministeerium pakub kahte alternatiivi pakendite maksustamiseks
Kohalikel omavalitsustel lasub hetkel olmejäätmete liigiti kogumise eesmärk, aga puudub ringlussevõtu eesmärk, tõid toidutootjad ja jäätmekäitlejaid hiljuti toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil välja olulise probleemi.
Reedel Kundas avatud Ragn-Sellsi rehvipurustustehas suudab puruks “närida” kõik Eestis aastas tekkivad vanarehvid, et muuta need keemiatööstuse tooraineks.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.