Kliimaministeerium eraldab keskkonnaametile kolmeks aastaks ligi miljon eurot, et jätkata järgnevatel aastatel kriitilisemates kohtades karuputke tõrjet ja anda karuputke tõrje järk-järgult üle maaomanikele.
„Võõrliikide tõrje on muutumas üha olulisemaks kliimamuutuste tõttu. Pehmemad talved ja pikemad vegetatsiooniperioodid soodustavad võõrliikide levikut ja ellujäämist Eestis. IPBESi võõrliikide raporti kohaselt on võõrliikidega seotud majanduskulu alates 1970. aastatest iga kümnendiga neljakordistunud, samas võib üks aasta tõrjumata karuputke tähendada aastatepikkuse töö mahaviskamist,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.
Kui Essus asunud Õitsengu kolhoosi nooruke agronoom Villu Müüripeal 62 aastat tagasi esimesed Sosnovski karuputke seemned kasvama pani, ei osanud ta ta kõige halvemas unenäos ette näha, et ta teeb karuteene kogu Eestile.
Riik korraldab üle Eesti ohtliku karuputke tõrjumiseks aktsiooni 2200 hektaril, millest ligi 321 hektarit asub Lääne-Virumaal. Karuputke leviku piiramine oli ülioluline.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.