Haljala vallavolikogu võttis teispäeva õhtul vastu tänavuse vallaeelarve. Koos tänavuseks kavandatud laenuga on valla netovõlakoormus aasta lõpuks 6,62 miljonit eurot ehk 74,9 protsenti põhitegevuse tuludest.
Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt võib omavalitsuse netovõlakoormus olla kuni 60 protsenti põhitegevuse tuludest, kuid koroonakriisi puhkedes suurendati seda 80 protsendini ning alates tänavusest aastast hakkab see uuesti vähehaaval vähenema. 2025. aastal võib netovõlakoormus olla kuni 75 protsenti põhitegevuse tuludest.
Kui enamikul omavalitsustel on olemas teehoiukava või teede arengukava, siis Haljala vallas seda dokumendi koostamise korduvatele katsetele seni pole. Nüüd tahetakse teehoiukava aastateks 2025-2028 kiiremas korras vastu võtta.
Haljala vallavalitsus esitas projekti „Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringu koostamine“ kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse meetmesse ning sai uuringu koostamiseks toetust üle 14 000 euro.
Haljala vald on üks kuuest kohalikust omavalitsusest Eestis, kes kasutab ära võimaluse tõsta maamaksu maksimummäärani. Maamaksu tõus mõjutab eelkõige neid, kes on sisse kirjutatud mujale ning omavad Haljala vallas kinnisvara.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.