Kuigi 95 aastat tagasi oli autosid kümneid kordi vähem ning ka nende kiirused väiksemad, juhtus siiski päris palju liiklusõnnetusi, kus inimesed surma said.
Kunagine Stahli riiete värvimise töökoja hoone, milles hiljem olid korterid, hävis tulekahjus 2012. aasta detsembris ja lammutati mõned aastad hiljem. Praegu on samal kohal lihtsalt tühi krunt plangu taga.
Foto: SA Virumaa Muuseumid
Ühest taolisest traagilisest õnnetusest, mis juhtus Rakvere linnas, kirjutas ajaleht Virulane 1930. aasta 15. märtsil. Õnnetus ise juhtus 11. märtsil Pikal tänaval.
Läbi aastate on ikka üks või teine inimene helistanud või kirjutanud, kui on leidnud minu poolt kirja pandud loo oma sugulasest. Ning valdavalt on tagasiside olnud positiivne. Ühe erandiga – julgesin pöörata tähelepanu loo peategelase punaminevikule. Täna on loo peakangelaseks esimest korda minu enda sugulane.
95 aastat tagasi, 1929. aasta 3. juuli varahommikul kella poole nelja paiku jalutasid Rakveres mööda Laia tänavat tuttavate juures toimunud peolt kodu poole 41-aastane Adele Pällo ja tema lapsed, 16-aastane Helmi ja just 14-aastaseks saanud Alex.
Kui tänavune Rakvere jaanituli on pälvinud kiidusõnu, siis päris hästi möödus jaanituli ka 95 aastat tagasi. Tollal ei pidutsetud küll Vallimäel, vaid hoopis Rahvaaias.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.