Muinsuskaitseamet algatab 44 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna mälestised ei ole leitavad ega tuvastatavad ja on piisav alus arvata, et mälestised ei ole säilinud.
Kusagil Viru-Nigula kirikus peaks olema mitmesaja aasta vanune hõbedast karp, aga paraku on see millalgi ilmselt pihta pandud.
Foto: Aili Ilves/Puhka Eestis
Kadunud mälestiste seas on ka Esku kabelis asunud 17. sajandist pärit vasest braa ehk seinalamp, mis võeti kunstimälestisena mauinsuskaitse alla 1973. aastal. Muinsuskaitseameti andmetel varastati see millalgi 1970.-tel aastatel.
Viis aastat tagasi avastasid remondimehed Viru-Nigula pastoraadi katuse alt metallkasti, milles olid vanad pornoajakirjad, erootilised pildid ja muud kahtlast kraami. Kasti oli sinna peitnud kunagine kirikuõpetaja Aleksander Alver.
Nagu tavaks saanud, läbisid augustikuu lõpus maailma eri paigust Eestimaale kohale tulnud katoliiklased Viru-Nigulas palverännaku. Eile oli see veel pidulikum ja erilisem. Katoliiklaste tuntuimat palverännaku paika kaunistab nüüdsest Neitsi Maarjale pühendatud klaasvitraaž.
Maaülikooli magistriõppe tudengid esitlesid laupäeval Haljala rahvamajas Haljala kalmistu hoolduskava projekti, mida koguduse õpetaja Urmas Karileet nimetas avastamata aardeks.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.