
- Aidu tuulepark.
- Foto: Andras Kralla
Tuuleparkide rajamiseks sobilike riigimaade oksjoni tulemusena alustatakse 13 alal tegevusi tuuleparkide kavandamiseks. Enampakkumisel edukaks osutunud ettevõtetel tuleb nüüd kolme aasta jooksul omavalitsuses läbida planeeringumenetlus, seejärel saab taotleda vajalikud load ja asuda tuuleparke ehitama.
Kokku tehti 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta märtsini toimunud riigimaade enampakkumisel pakkumisi 17 tuulealale, millest lepingusse jõuti 13 alal. Lepinguga saab arendaja õiguse kavandada tuulepargi rajamist. Esimesteks tegevusteks on põhjalikumate uuringute läbiviimine ja taotlusete esitamine planeeringumenetluse läbiviimiseks. Kui aladele kogu potentsiaali ulatuses tuuleplaneeringud kehtestatakse, võib Keskkonnaagentuuri esmasel hinnangul olla võimalik nendele rajada kokku kuni 70 tuulikut koguvõimsusega 480 MW, teatas Kliimaministeerium pressiteate vahendusel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolme aastaga null ehitusluba tuulepargile, null kiirendatud planeeringut.
Planeerimisseaduse muudatus on tervitatav, kuid ei lahenda praegu pooleli olevates planeeringutes tekkinud ummikseisu, see halvendab ettevõtluskeskkonda, kirjutavad Taastuvenergia Koda, Tuuleenergia Assotsiatsioon, Planeerijate Ühing ja Keskkonnamõju Hindajate Ühing avalikus ühispöördumises.
Rakvere vallavalitsus otsustas neljapäeval tunnistada kehtetuks riigihange „Rakvere valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine“.
Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti, sealhulgas arendusaladele Kadrina, Haljala, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vallas.
Virumaa Teataja suuromanik Margus Linnamäe ettevõte ostis RMK-lt Lääne-Virumaal riigimaa kasutusõiguse, et rajada tuulepark.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.