Raivo Vare: kaua veel sõjaks jaksu on ja mis saab edasi?

Viimastel päevadel on palju arutletud selle üle, kui kaua veel sõda Ukrainas kesta saab mitte ainult sõjalistel, vaid ka majanduslikel põhjustel. Eks prognooside tegemine aastavahetusel ole loomulik. Sõjalises plaanis on kõigil selge, et Venemaa oma algseid eesmärke saavutada ei suuda ning sõjalis-tehniline ja ka poliitiline tulemus sõltub lahinguväljal toimuvast. Kuid ka majanduslik pool on väga tähtis.

Sõjalistes analüüsides on nii rahvusvaheline tippekspertkond kui ukrainlased ühel meelel selles, et Ukraina võidu sepistamiseks ning oma territooriumite vabastamiseks kogu ulatuses on eeltingimuseks vajaliku, eelkõige ründevõimekust tõstva relvastuse piisav andmine Lääne koalitsiooni poolt. Mitte sellest keeldumine või sellega igal viisil venitamine, nagu tankide ja lennukite puhul, või siis võimekuse piiramine, nagu mitmikraketiheitjate laskemoona lennutamise kauguse puhul.

Siiski on viimasel ajal ka siin tekkimas nihe, arvestades, et ainuüksi viimase 40 päevaga on USA teatanud kahe paketiga ligi 3,9 miljardi dollari ulatuses otsesest sõjalisest abist ning mitmed riigid, isegi Saksamaa, on väljendanud valmisolekut anda Kiievile abina ka mitmesugust moodsamat raske- ja muud relvastust samuti suurusjärgus kokku üle 1,5 miljardi.

Venemaa omalt poolt on korrigeerinud oma eesmärke hetkeolukorda arvestades, kuigi pole mingit alust arvata, et ta oleks tegelikult loobutud algsest soovist Ukraina tervikuna alistada pikemas plaanis. Putin on sisuliselt seda ka välja öelnud aasta lõpul ja aastavahetusel enne seda, kui taas end punkrisse sulges.