Kodanikupalk vähendaks inimeste valmisolekut seista iseenda heaolu ja ka oma riigi eest, kirjutab palgateadlikkuse mõiste autor ja koolitaja Irene Annus.
“Eesti ei vaja kodanikupalka, Eesti vajab tarka rahvast,” kirjutab palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus.
Foto: Mari Luud
Kodanikupalk on justkui kaasaegne vastus inimese turvatunde vajadusele – idee, et riik maksab kõigile kodanikele sõltumata sissetulekust igakuiselt toetust. Tegelikkuses on see petlik lihtsustus keerulisele probleemile.
Esimeses kvartalis oli Lääne-Virumaa üks aeglaseima palgakasvuga maakond. Keskmine palk kerkis siin aasta võrdluses 5,6%. Eestis tõusis keskmine palk samal ajal 6,1%.
“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500–2800 eurot bruto,” kirjeldab Palgajutud konto looja Birgit Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline, sest mitu korda aastat soojamaareisil käimine on ju luksus.
Kahjuks ei ole statistiliselt realistlik, et kõik 36 000 pedagoogika tippspetsialisti mahuksid keskmisest palgast rohkem teenijate hulka, kirjutab Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.