Palgajuttude looja: kummaline, millist palka peavad inimesed elamisväärseks
Palgajuttude looja: kummaline, millist palka peavad inimesed elamisväärseks
Palk on, teadagi, üks intiimsemaid teemasid tööelus – sellest räägitakse vähe, vahel sosinal ja tihti ainult siis, kui midagi on valesti. Ometi mõjutab palgaga rahulolu töötaja motivatsiooni, lojaalsust ja valmisolekut jääda või lahkuda.
Miks on palgast ausalt rääkida keeruline? Mida inimesed oma panuse eest ootavad ja millal muutub vääramatu vaikus organisatsioonile endale kõige kulukamaks? Saates “Töö ja palk” on külas CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder ja Palgajutud konto looja Birgit Ruunik.
Põgusas palgaülevaates kirjeldab Oder, et palgad küll tõusevad, kuid see toimub ebaühtlaselt ja sõltuvalt sektorist. Palgasurvet tunnevad eelkõige valdkonnad, kus töötajate nõudlus ületab pakkumise.
Samuti arutletakse, milliseid erialasid tasub noortel valida. Vastus sõltub kahtlemata ka sellest, kas sihiks on kõrge palk või kindel töökoht, ent Oder on siiski veendunud, et kõige õnnelikum on inimene siis, kui ta teeb seda, mida ta teha tahab: “Võib olla kindel, et sinust ei saa väga head inseneri, kui sa sisimas ei taha insener olla:”
Palgarahulolust ja selle kujunemisest kõneldes toob Birgit Ruunik esile, et rahulolu mõjutavad rohkem tunnetus ja võrdlusmoment kui pelgalt palganumber. Palgaootusi võivad mõjutada harjumused, sotsiaalmeedias nähtu-kuuldu või elukalliduse kasv, mistõttu võivad töötajate ootused tööandjate võimalustest kaugele ette kihutada.
“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500–2800 eurot bruto,” kirjeldab Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline. “Miskipärast arvavad inimesed, et see on normaalne, et saabki mitu korda aastas soojamaareisil käia ja restoranis õhtust süüa – aga see ei ole tegelikult sugugi tavapärane, see on luksus.”
Üks kesksemaid küsimusi puudutab palga õiglust ehk seda, mis teeb palga õiglaselt tajutavaks. “Õiglane palk ei tähenda kõrget palka,” kinnitavad mõlemad saatekülalised levinud eksiarvamust. Arutelu jõuab kiiresti läbipaistvuse ja usalduse temaatikani. Külalised leiavad, et palgadirektiiv võib aidata vähendada oletusi ja ebaõiglust, ent läbipaistvus toob kaasa ka vastutuse palgakommunikatsiooni selgitada ja juhtida.
Saate lõpuosas räägitakse motivatsioonist laiemalt: millal on töötaja nõus väiksema palgaga ja millal mitte, kui palju loeb palk võrreldes paindlikkuse, kolleegide ja isikliku arengu võimalusega ning millal saabub hetk, kui palganumbrist saab lahkumisotsus.
Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saavad saadet endale sobival ajal mugavalt kuulata siit:
Seotud lood
Lisatud edetabel 171 ametikoha palkadega
Kuigi Rakvere linn pole viimastel aastatel oma juhtide palka tõstnud, hõlvavad nad endiselt ametnike palga TOPis neli esimest kohta. Tegelikult isegi viis, sest neljapäeval avalikustatud ametnike palkade ülevaates ei ole Rakvere linnavolikogu esimeest Mihkel Juhkamit, kelle palk on sama suur linnapea Triin Vareki töötasuga.
Vaid kümnendik Eesti inimestest leiab, et turvaliseks äraelamiseks piisab keskmisest palgast ehk kuni 1500 eurost puhtalt kätte, näitab SEB küsitlus. Palgasoovides ei ihaldata sugugi kõige suuremaid summasid, sest enim nimetati sobiva netopalga vahemikuna 2000–2500 eurot.
Eelmisel aastal kerkis Rohuaia kohvikus töötajate keskmine palk ligi 30%, ettevõte lõpetas aasta kahjumiga.
Tööstussektori palgaraport
Tööstussektori erinevate ametikohtade palgatasemete võrdlusest selgub, et Lääne-Virumaa on teiste maakondadega võrreldes keskmike hulgas. On aga sektoreid ja ametikohti, kus ollakse ka Eestis kolme kõrgema palgatasemega piirkonna seas.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele