Esimene eestlasest maaomanik elas Virumaal
23. mail 1816 kinnitas tsaar Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal ning talupojad said hakata maad päriseks ostma. Aga seda olid üksikud vabad mehed teinud varemgi ning väidetavalt elas esimene eesti soost mees, kes endale maad ostis, Tapa lähedal.
Millal siis veel sellest kangest mehest juttu teha kui mitte talurahvaseaduse aastapäeval. Tõsi küll, talurahvaseaduse kehtima hakkamine võttis veel omajagu aega ning seaduse kinnitamine ei tähendanud seda, et pärisorjus automaatselt kadus. Aga see on teine lugu.
Seotud lood
Häid mõisahärrasid on ikka olnud, kuigi rahva mälestustes on nad pigem erandid. Tänane lugu räägib just ühest taolisest. Natuke võõraste sulgedega ehtimine see on, aga kui elu oleks läinud natuke teistmoodi, oleksid head mõisahärrat taga nutnud virulased, mitte Tartumaa rahvas.
Rahvajutud kurjadest mõisavalitsejatest ja kubjastest ei ole sündinud tühjale kohale. Ajalooraamatud teavad rääkida mitmetest talumeeste vihapursetest ülemuste vastu, mis pidid ju ometi mingil moel põhjendatud olema.
1858. aasta juunis toimus Eesti ajaloo üks suuremaid talumeeste vastuhakke, mis on ajalukku läinud Mahtra sõja nime all. Vähem on tuntud fakt, et Raplamaalt alguse saanud talurahvarahutused levisid üle Eesti ning jõudsid ka Virumaale.
23. mail 1816 kinnitas keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
Viimased uudised
Politsei ja ministeerium ei soovinud probleemist rääkida
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele