Kalvi mõisas läks seaduse pärast lahinguks

Autor: Andres Pulver • 23. mai 2022
Ainult tellijale
Jaga lugu

23. mail 1816 kinnitas keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks.

Omal ajal nägi Kalvi mõisa härrastemaja välja selline, nagu on kujutanud Eduard Sprenger oma 1894. aastal tehtud pliiatsijoonisel. Vana härrastemaja sai 1910. aastal tulekahjus kannatada ja selle lähistele ehitati uus peahoone.
Autor: Eesti Rahva Muuseum

Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul. Talupoegade jaoks väga suuri muudatusi koheselt ei kaasnenud ning see põhjustas Eestis rea vastuhakke.

Üks esimesi neist puhkes Kalvi mõisas 1816. aasta augustis. Mihkel Aitsam on sellest kirjutanud ajaloolise jutustuse „Sunnitöölise märgi all“.

Sündmused said alguse sellest, et taluperemees Harika Madis hakkas mõisavalitsejale Vernerile, kes nõudis temalt võlgu jäänud teopäeva ärategemist, käsitsi vastu. Madise neine Krõõt ähvardanud, et küllap Kalvi valitseja lastakse samuti maha, nagu Vasta valitseja, „kes oli nagu mõrtsukas ringi jooksnud“.

Mõned päevad hiljem ütles Madisele Adomäe Jaan, keda külarahvas Nulli Jaaniks kutsus, et „ärgu ta muret tundku, nad hoiavad kõik kokku ja ei lase kedagi mõisa viia“.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Meie koostööpartneriteks on

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!