Kalvi mõisas läks seaduse pärast lahinguks
23. mail 1816 kinnitas keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks.
Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul. Talupoegade jaoks väga suuri muudatusi koheselt ei kaasnenud ning see põhjustas Eestis rea vastuhakke.
Üks esimesi neist puhkes Kalvi mõisas 1816. aasta augustis. Mihkel Aitsam on sellest kirjutanud ajaloolise jutustuse „Sunnitöölise märgi all“.
Sündmused said alguse sellest, et taluperemees Harika Madis hakkas mõisavalitsejale Vernerile, kes nõudis temalt võlgu jäänud teopäeva ärategemist, käsitsi vastu. Madise neine Krõõt ähvardanud, et küllap Kalvi valitseja lastakse samuti maha, nagu Vasta valitseja, „kes oli nagu mõrtsukas ringi jooksnud“.
Mõned päevad hiljem ütles Madisele Adomäe Jaan, keda külarahvas Nulli Jaaniks kutsus, et „ärgu ta muret tundku, nad hoiavad kõik kokku ja ei lase kedagi mõisa viia“.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.