Eesti esimene lennuõnnetus jättis ajalukku sügava jälje

Autor: Andres Pulver • 30. jaanuar 2022
Ainult tellijale
Jaga lugu

Rahvasuu rääkis aastakümneid hullust krahvist ja filmimehed panid ta isegi mängufilmi „Jüri Rumm“ tegelaseks, ehkki hull krahv Peter von Manteuffel elas selle filmi tegevusajast mitukümmend aastat varem.

1939 aasta 21. jaanuari ajaleht Esmaspäev kirjutas Peter von Manteuffeli lennukatsetusest Pada mõisas.
Autor: Repro

Peter von Manteuffelit peeti hulluks tema omas ajas ebaharilike harrastuste pärast. Ühelt poolt oli selleks aiandus, teisalt aga legendaarsed lennukatsetused. Piirjooned ajaloolise isiku ning anekdootliku (rahva)pärimuse tegelase vahel on aga paraku hägusad. Peter von Manteuffeli kohta leidub kaunis vähe dokumentaalselt tõestatud eluloolist materjali.

Teda on, et sündis ta 30. jaanuaril 1768 Tallinnas ning juba 11aastaselt jäi ta orvuks. Kes ta üles kasvatas, polegi päris selge.

Küll on aga teada, et 1787. aastal, mil noor krahv oli juba Ravila pärishärra, võttis ta ette nn Grand Tour`i Lääne- ja Lõuna-Euroopasse. Tema saatjaks ja koduõpetajaks sel kavalerireisil, mida tuleb pidada 17.–18. sajandi aadlikasvatuse levinud osaks, oli temast viis aastat vanem Lohusuu köstri poeg Otto Wilhelm Masing, kes oli aasta varem lõpetanud Halles teoloogiastuudiumi ja töötanud vahepeal Tallinnas koduõpetaja ametis.

Manteuffel viibis mõnda aega Saksamaal, kuulates loenguid Leipzigi ülikoolis. Midagi lähemat krahvi õpingute kohta siiski teada ei ole. Seejärel peatus ta juba Roomas, kust tema saatja O. W. Masing pöördus tagasi kodumaale.

Ravilasse naasis krahv koos verinoore neiu Johanna Dressleriga (sünd 1776), kellega oli tutvunud Viinis. Johanna leidis Ravilas rakendust mõisa majapidajannana ning sünnitas mõisnikule aastatel 1794–98 kolm tütart. Ravilasse kolisid ka tema vanemad, kes pidasid seal kõrtsi. Mõisniku ja virtina vabaabielust sündinud lapsed kandsid perekonnanime Zweig ja said hea kasvatuse.

Olgugi et isa olevat neile kui mesalliansist sündinud vallaslastele näinud võimalike abikaasadena ette üksnes „tublisid käsitöölisi“, abiellusid tüdrukud nimekate aadlisuguvõsade esindajatega. Nõnda nais noorima tütre Amalie ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue.

Peter von Manteuffel.
Autor: Vikipeedia

Ametlikult abiellus Peter von Manteuffel alles 1816. aastal, pärast Johanna surma. Peter von Manteuffel suri 8. mail 1842. aastal 74-aastase mehena Ravilas, kus ta oli veetnud suurema osa oma elust. Ta on maetud Kose kalmistule.

Aga tagasi hullu krahvi ja lendamise juurde. Päris palju on juttu olnud sellest, et lennukatsetusi tegi ta Ravilas. Aga omaaegse Viru-Nigula pastorihärra tütar Clara Marie Henriette Hunnius (1865-1945) on meenutanud, et see toimus hoopis Pada mõisas, mis samuti Manteuffelile kuulus.

Clara Hunnius on kirjutanud:

„Selles ümbruses, kus ma veetsin oma lapsepõlve ja nooruseaastad, asus Pada ilus mõisamaja. See oli küll ilusaim hoone kogu ümbruses. Kõrgel üleval maaliliku Pada jõe järsul kaldal pesitses see valge loss. Selle olevat ehitanud keegi prantsuse ehitusmeister, kes umbes samal ajal ehitas ka Tallinnas Toompea lossi.

See oli kahekordne peagu nelinurkne suur kivimaja loendamatute tubadega. Alumisel korral elas tollal rentnik, kelle lapsi me sageli külastasime. Need olid huvitavad külastused. Meile anti sõbralik luba ikka jälle tuhnida ülemise majakorra tühjades tubades. Ikka jälle leidsime imetaolisi asju. mida me varem ei olnud märganud.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Meie koostööpartneriteks on

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!