Rahvajutud kurjadest mõisavalitsejatest ja kubjastest ei ole sündinud tühjale kohale. Ajalooraamatud teavad rääkida mitmetest talumeeste vihapursetest ülemuste vastu, mis pidid ju ometi mingil moel põhjendatud olema.
![F. A. Sprengleri joonistus Ulvi mõisast aastast 1894.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=48da3b88-9c18-5429-91ae-e76d9e870abd&width=3840&q=70)
- F. A. Sprengleri joonistus Ulvi mõisast aastast 1894. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Kindlasti on oma osa taoliste rahvajuttude tekkimisel näiteks Ulvi mõisa kupjal, kes 1735. aastal tappis kirvega talupoja Odramaa Jaagu. Mehe süü oli vaid selles, et ta ei lasknud endale alistunult peksa anda, vaid hakkas kupja löökiderahele vastu.
Jaagu vend Nigulas otsustas venna surma eest kätte maksta ning mõrtsukast kupja ja sellist käitumist lubava mõisahärra maha lasta. Pärast kättemaksuaktsiooni sooritamist kavatses Nigulas Venemaa avarustele põgeneda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.