Maksutõusud on eelarves üksnes pool rehkendust. Ühiskond nõuab rehkenduse teist poolt – riigi kulude kokkuhoidu, kirjutab Äripäevas riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas.

- Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas.
- Foto: Meeli Küttim
1997. aastal ütles president Lennart Meri legendaarse lause: „Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.“ See on maamehelikult optimistlik tarkus. See tähendab, et viletsatel aegadel tuleb teha ellu jäämiseks nutikaid, julgeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid, mis päriselt toovad kaasa muutuse ja jõudmise uuele tasemele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kes saab ja kellelt võetakse? Minister avab riigieelarve põhiteemad
Järgmise aasta riigieelarve keskendub kokkuhoiule ja riigi rahanduse korda tegemisele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond).
Siseminister Lauri Läänemets nentis, et elanikkonna vananemine mõjutab tugevalt ka politseid, automaksuga peab aga kaasas käiba ühistranspordi väga tõhus areng maapiirkondades.
Jätkuks valitsejatel ainult oidu ja sihikindlust, et maainimest mitte hobuse selga ja veondussektorit jälle Lätti maksustada, kui nad transpordile terviklikku maksukeskkonda kujundavad, loodab Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Mart Raamat.
Selle asemel, et hoida kramplikult kinni nelja aastaga Eesti riigieelarve tasakaalu saamise eesmärgist, tuleks praegustel koalitsioonikõnelejatel keskenduda nendele reformidele, mis aitavad Eestil teha järgmist suurt arenguhüpet, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.