Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, millest olulisemad on valdkonna ebapiisav rahastamine, inimeste kõrge omaosalus tervishoiukuludes ning õdede nappus ja ülekoormus, kirjutab Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane.

- Eesti tervishoiutöötajate keskliidu president Ulvi Tasane kirjeldab artiklis tervishoiu lähiaja suurimaid väljakutseid. Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp/Scanpix
Järjest sagedamini kõlab häirekell, et alates 2025. aastast ootab tervishoidu ees rahapuudus, mis võib vähendada arstiabi kättesaadavust ja suurendada personalinappust. See tõstatab olulise küsimuse: kas me oleme valmis tervishoiu väiksemas mahus osutamiseks või otsime lahendusi, mis võimaldavad säilitada kvaliteetse õendusabi kättesaadavust?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaimse tervise probleemidele tähelepanu pööramine ja nendega tegelemine on oluline osa kaasaegsest töökohast ning võib aidata luua tervisliku ja toetava töökeskkonna. See omakorda võib suurendada töötajate rahulolu, lojaalsust ja tootlikkust.
Erinevalt õpetajatest on õdedel kehtiv kollektiivleping ning lootus saada kevadel rohkem kui 8% suurune palgatõus. Suurt muret valmistab aga töökoormus, mis pole tänini normaliseerunud.
Lisatud edetabel
Arstlikest erialadest on kõige paremini makstud ortodontia, kus koos lisatasudega on kuupalk 10 397 eurot. Aasta tagasi oli neil aga keskmine palk kõrgemgi, 11 207 eurot.
Paide arvamusfestivali tervise ala viimases, topeltpikas arutelus tervishoiu tuleviku üle kordusid läbiva teemana ennetus ja raha. Kaheosalise paneeli esimeses pooles rääkisid eksperdid ja ametnikud, seejärel võtsid toolid üle poliitikud.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.