Mihkel Mandre: muudame tervisekäitumise kasulikuks

Hea tervis mõjutab otseselt meie, meie lähedaste ja kogu riigi tulevast hakkama saamist. Nagu me panustame koos julgeolekusse, peame panustama ka enda heaolusse.

Me seisame silmitsi probleemidega nii tervena elatud eluaastate vähesuses kui ka sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuses. Nende lahendamiseks peame hakkama laiemalt väärtustama ja toetama vastutustundlikku tervisekäitumist ja riskide ennetamist. Teeme selle rahaliselt kasulikuks, süsteemseks ja terviklikuks nii inimestele, ettevõtetele kui ka riigile.

Mida rohkem me sellesse panustame, seda rohkem saame tagasi.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Samas tervena elavad mehed vaid 57,9 ja naised 60,6 eluaastat.

Globaalses perspektiivis on olukord sarnane – viimase poole sajandiga on keskmine oodatav eluiga maailmas kasvanud 54. aastalt 73. aastale (+19 aastat), kuid ligi pool sellest kasvust tuleb koos halva või väga halva tervisliku seisundiga.

On ilmne, et sellise valu ja kannatusega kaasneb suur heaolu langus nii inimestele, nende lähedastele kui ka riigile tervikuna, peegeldudes suurtes sotsiaal- ja tervisekindlustussüsteemide kuludes rääkimata majanduslikust lisaväärtusest, mis jääb loomata.

Mis meid on siia toonud, ei vii meid enam edasi (president Toomas Hendrik Ilvese klassikaks muutunud tsitaat).

Teame, et riigi rahanduslik seis on kõikide suurte kriiside taustal raske. Oleme justkui unustanud, et meil on ka vananev ja vähenev rahvastik, mis teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Lõputud poliitilised vaidlused raha leidmise ja ümberjagamise üle on väsitavad ning ei tundu enam lahendusena.

Samamoodi jätkates on homme raha puudus veelgi suurem kui täna ning läbi erinevate arutelusaadete nähtavad tülid poliitikute vahel veelgi intensiivsemad. Olukorra parandamiseks on vajalik eelkõige struktuursete muutuste tegemine, teistmoodi vaade ja juurpõhjustega tegelemine.

Hiljutise McKinsey Health Institute'i analüüsi „The secret to great health? Escaping the healthcare matrix“ kohaselt asetsevad koguni 23st kõige olulisemast tervist mõjutavast faktorist 19 väljaspool traditsioonilisi tervisesüsteeme.

Neid võib kokku võtta kui tervisekäitumise faktoreid, mis on suuresti mõjutatavad ja iga inimese enda kontrolli all, alates füüsilisest ja vaimsest tervisest kuni toitumise, une, riski- ja ennetuskäitumiseni ja veel kaugemale.

Kuigi jagatud ja kollektiivne vastutus (solidaarsed süsteemid) on olulised, on neil ka oma puudused. Isiklikud pingutused oma tervise hoidmiseks ja Eesti elukvaliteedi parandamiseks lähevad "suures katlas" kaduma ja see pole õiglane.

Peaksime suunama rohkem tähelepanu ja ressursse tervisekäitumisele ning toetama kõiki parimaid teadmisi ja ideid, et luua terviklik tervisekäitumise väärtustamise strateegia. Siin on palju tahke ja osapooli ning ka Äripäeva konkursil on kirjutatud mitmeid väärtuslikke lugusid, näiteks Ain Aaviksoo ettevõtjatete tervise investeeringute olulisusest, Kaur Lass on käsitlenud korduvalt vaimse tervise temaatikat ning Rene Laane tõenduspõhise toitumisprogrammi teemasid.

Avaliku sektori tasandil peaks olema selge vastutus ja eestvedamine paigas – millise institutsiooni eest vedada on ja kuidas jagunevad vastutused laiapõhjalise, kõiki tahke hõlmava tervisekäitumise väärtustamise strateegia ja poliitikate loomisel. Selline strateegia tuleb luua ja kaasata kõikide oluliste osapoolte ja huvigruppide esindajad ning tuua kokku parimad teadmised.

Ettevõtjad saavad luua uusi tooteid ja teenuseid, sealhulgas selliseid, mis näitavad ja võtavad arvesse inimeste tervisekäitumise mõju. Tööandjad, kes panustavad töötajate tervisesse, peaksid saama tõstetud pjedestaalile ja teistmoodi koheldud, sealhulgas maksustatud.

Inimesed, kes panustavad oma tervisesse ja vastutustundlikku käitumisse, peaksid saama sellest otsest, sealhulgas rahalist kasu. Struktuursed muutused on alati rasked, kuid vajalikud pikas plaanis, muutes meid ja ühiskonda meie ümber igas mõttes jätkusuutlikumaks.