8-9. veebruaril toimuv Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega on tarbijate jaoks nädalavahetus nagu iga teine, kirjutab kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga.

- Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga väitel on Eestis ja teistes Balti riikides piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, et katta ka suurimad tiputarbimised. Fotol Auvere elektrijaam.
- Foto: Liis Treimann
Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega on aastatepikkuse ettevalmistuse tulemus, kus on arvestatud kõigi võimalike riskidega. Eesti, Läti, Leedu ja Poola on Euroopa liidu toel investeerinud üle 1,6 miljardi euro taristu arendamisse ja tõrgeteta ülemineku tagamisse. Eestis on sünkroniseerimiseks tehtud täiendavad investeeringud summas 298 miljonit eurot, mis on tugevdanud meie elektrisüsteemi töökindlust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui desünkroniseerimisel juhtub korraga mitu intsidenti, siis võivad tipptarbimise ajal jääda mõned piirkonnad paariks tunniks elektrita – kuidas lahendatakse olukordi, mis elektrisüsteemi eraldamise ajal võivad ette tulla?
Balti riigid ühendavad end lahti Venemaa elektrivõrgust
Pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti, ütleb Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
Täiendatud Eesti Energia kommentaariga
Kahjustatud Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 2 on rikkis esialgu järgmise aasta augustini, mistõttu võib Eestis elektri hind kerkida keskmiselt aasta peale lausa 10%.
Eesti ühed kõige energianäljasemad objektid – andmekeskused – on läbi mänginud riskistsenaariumid ja ennast elektrikatkestusteks ette valmistanud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.