Kuidas teha vahet, kas tegu on ärevuse või tõsise häirega südame töös?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Kaido Hanni selgitas intervjuus Virtuaalkliinik.ee taskuhäälingusaates „Rütmis süda ja elu“ südamerütmihäiretega seonduvat ja rääkis sellest, miks peaks iga inimene oma pulssi teadma.

Doktor Kaido Hannit küsitles Virtuaalkliinik.ee juht Tuuli Seinberg.

Milline on üldse normaalne südamerütm?

Normaalne südamerütm on siinusrütm, mis võib vastavalt meie emotsionaalsele seisundile tõesti varieeruda. Normiks loetakse kuuskümmend kuni sada lööki minutis. Oluline on see, et inimene teaks enda normaalset pulssi, et ta oleks seda kas randmelt sõrmedega või mingi nutiseadmega mõõtnud.

Siinusrütm on regulaarne. Kui inimene katsub oma pulssi, siis võib see olla:

•regulaarne

•regulaarselt ebaregulaarne (näiteks tuks, tuks, tuks, tuks-tuks, tuks, tuks, tuks, tuks-tuks)

•ebaregulaarselt ebaregulaarne ehk tantsiv rütm

Kodade virvendusarütmia puhul on pulss ebaregulaarne, pulsilaine on kord rohkem täitunud, kord vähem, ning pulsisagedus on valdavalt üle saja korra minutis.

Kuidas pulssi mõõta?

Pulssi tuleks mõõta pöidlaprojektsioonis randmelt kahe-kolme sõrmega – asetage ühe käe sõrmed teise käe randme peopesapoolsele pinnale pöidla lähedale.

Teine võimalus on mõõta pulssi kaelalt. Kaelalt mõõtmiseks tuleks asetada sõrmed kõrisõlmest umbes kaks sentimeetrit paremale või vasakule, kus arter on kenasti palpeeritav.

Oluline on pulssi mõõta just siis, kui inimesel tekib rütmihäire tunne. Kõrvale tuleks võtta kell ning siis lugeda, mitu korda minutis süda lööb; samuti tuleks jälgida, kas rütm on ebaregulaarne ning kas tajutud rütmihäire algus ja lõpp on järsud.

Need lihtsad asjad annavad arstile väga palju informatsiooni, sest rütmihäired on tavaliselt lühikese kestusega, algavad ootamatult ning neid on uuringute ajal keeruline tabada.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.