Doktor Kaido Hannit küsitles Virtuaalkliinik.ee juht Tuuli Seinberg.
Milline on üldse normaalne südamerütm?
Normaalne südamerütm on siinusrütm, mis võib vastavalt meie emotsionaalsele seisundile tõesti varieeruda. Normiks loetakse kuuskümmend kuni sada lööki minutis. Oluline on see, et inimene teaks enda normaalset pulssi, et ta oleks seda kas randmelt sõrmedega või mingi nutiseadmega mõõtnud.
Siinusrütm on regulaarne. Kui inimene katsub oma pulssi, siis võib see olla:
•regulaarne
•regulaarselt ebaregulaarne (näiteks tuks, tuks, tuks, tuks-tuks, tuks, tuks, tuks, tuks-tuks)
•ebaregulaarselt ebaregulaarne ehk tantsiv rütm
Kodade virvendusarütmia puhul on pulss ebaregulaarne, pulsilaine on kord rohkem täitunud, kord vähem, ning pulsisagedus on valdavalt üle saja korra minutis.
Kuidas pulssi mõõta?
Pulssi tuleks mõõta pöidlaprojektsioonis randmelt kahe-kolme sõrmega – asetage ühe käe sõrmed teise käe randme peopesapoolsele pinnale pöidla lähedale.
Teine võimalus on mõõta pulssi kaelalt. Kaelalt mõõtmiseks tuleks asetada sõrmed kõrisõlmest umbes kaks sentimeetrit paremale või vasakule, kus arter on kenasti palpeeritav.
Oluline on pulssi mõõta just siis, kui inimesel tekib rütmihäire tunne. Kõrvale tuleks võtta kell ning siis lugeda, mitu korda minutis süda lööb; samuti tuleks jälgida, kas rütm on ebaregulaarne ning kas tajutud rütmihäire algus ja lõpp on järsud.
Need lihtsad asjad annavad arstile väga palju informatsiooni, sest rütmihäired on tavaliselt lühikese kestusega, algavad ootamatult ning neid on uuringute ajal keeruline tabada.
Seotud lood
Täiskasvanud inimene veedab pea poole oma elust tööl. Nii on lausa vältimatu, et töö mõjutab tema tervist. Istumine, astumine, tõstmine ja tassimine tunduvad nn talupojatarkused. Ent talupojad elasid keskmiselt 40aastaseks ja olid elu lõpus sageli Vargamäe Sauna-Madise moodi, kes omal jalal enam kõndida ei saanud.
Kooliealised lapsed haigestuvad külmetushaigustesse 3 kuni 6 korda aastas. Perearst Sergey Saadi jagab soovitusi, kuidas vanem saaks viiruste hooajal toetada oma koolilapse tervist nii, et ei pingutaks üle ega oleks ka hoolimatu.
Augustist jõustusid riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega tuuakse väikelaste heksavaktsiiniga korduvvaktsineerimise aeg varasemaks. Edaspidi tuleb teha heksavaktsiini neljas doos väikelapsele enne teist eluaastat.
Uuringud näitavad, et naermine vähendab stressihormoone ja kasvatab endorfiine, mis panevad meid ennast hästi tundma. Naerul on ka positiivne mõju meie immuunsüsteemile – just see, mis praegusel keerulisel ajal vaja.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.
Enimloetud
3
5
6
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele