Päästeamet palub Eestis valmistuda tormiks

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosi järgi on täna õhtul Lääne-Eesti saartel, mandri lääneservas ja Lõuna-Eestis oodata tugevat tormi. Päästeamet palub elanikel tormiks valmistuda.

„Keskkonnaagentuuri ilmateenistus on Eesti lääne- ja lõunaosale edastanud 3. taseme tormihoiatuse, mis tähendab, et ilm on eriti ohtlik. On oht elule ja tervisele ning tuleb olla tähelepanelik ja valmistuda ka tormist tingitud ebameeldivusteks,“ selgitas päästeameti vastutav Janar Kärner.

Ilmaprognoosi järgi on oodata äikesevihma valinguid, millega võivad kaasneda tuulepuhangud üle 25 m/s ja rahe. Sajuhulk võib kohati olla 30-50 mm ning on trombide ja keeristormide tekke oht. Öö jooksul levib sajuala pikkamööda põhja poole, mitmel pool on äikest ja püsib tugevate sajuhoogude ja tuulepuhangute oht.

Selleks, et tormist põhjustatud ebamugavused oleksid võimalikult väiksed, soovitab päästeamet elanikel valmistuda.

Enne äikesetormi:

•Korja õuest kokku tuulega lendu tõusta võivad esemed.

•Pargi sõiduk lagedale või garaaži.

•Arvesta võimalike elektrikatkestustega: varu koju piisavalt toitu ja jooki.

•Lae täis mobiiltelefon ja hangi võimalusel akupank ning hoia ka see laetuna.

•Tangi auto kütusepaak täis.

•Eemalda kodumasinad vooluvõrgust ning antennikaabel televiisorist.

•Eemaldu veekogudest.

Äikesetormi ajal:

•Püsi siseruumides.

•Ära ava veekraani. Vesi on hea elektrijuht.

•Ära varju üksikute puude, metallmastide ega -aedade lähedale. Välgutabamuse võimalus on seal suurem.

•Väldi autosõitu. Kui sõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude või muude takistustega.

•Hoia eemale maha langenud elektriliinidest. Teavita neist Elektrilevi rikketelefoni numbril 1343 ja eluohtlikest olukordadest Häirekeskust numbril 112.

•Võimalusel väldi ahju kütmist – korsten võib tugeva tuule tõttu tagurpidi käima hakata ja suitsu tuppa puhuda. Samuti toimivad laetud osakesed suitsus piksevardana.

•Inimvigastuste ja otsest ohtu põhjustavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Juhul kui elekter peaks katkema, siis:

•Teavita sellest ka elektriettevõtteid.

•Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.

•Jälgi infokanaleid täiendavate prognooside ja käitumisjuhiste saamiseks: abiks on patareidega raadio või autoraadio.

•Tunne huvi, kas sinu tutvuskonna vanemate inimestega on samuti kõik korras

Sünoptik Kairo Kiitsaku ilmakommentaar

Öösel Tallinna kohal üles saadetud raadiosond mõõtis 1,5 km kõrgusel maapinnast temperatuuriks 17,6 kraadi ja 1 km kõrgusel 21,1 kraadi. Sellised numbrid on omased troopilisele õhumassile.

Paljudes kohtades fikseeriti nähtus nimega troopiline öö, mis tähendab, et temperatuur ei langenud öö jooksul kordagi 20 kraadist madalamale. Sooja oli 20-26 kraadi, vastu hommikut õigepisut langes ja temperatuurid jäid enamasti 20-24 kraadi vahele.

Täna (7.08) jõuab õhk soojeneda edela, lõuna suunalt läheneva külma frondi ees 30..33 kraadini. Nii kõrgele pole õhutemperatuur sel suvel veel küündinud. Õhumass on niiske ja väga ebapüsiv, sisaldades palju potentsiaalset energiat, mis on sobilik võimsate äikesepilvede arenguks.

Pilvede arengule aitab kaasa ka tugevnev tuul, mis puhub erikõrgustel väga erineva tugevusega. Võimsad äikeseliinid lähenevad päeva teises pooles Läti poolt. Lääne-Eesti saartel, Liivi lahe ümbruses, mandri lääne-, edela- ja lõunaosas võivad äikesed põhjustada väga tugevaid tuulepuhanguid (20-25 m/s, mõned mudelid teevad jätkuvalt äikesepilvede alla puhanguid isegi üle 30 m/s), vihmavalinguid ja rahet. Raheterade läbimõõt võib küündida kohati üle 2 cm ja on ka hiidrahe võimalus esindatud. Hiidrahest räägitakse siis, kui rahe läbimõõt on vähemalt 5 cm või üle selle.

Väga jõuliste tuuleiilide esinemise tõenäosus on suurem kui keeristormide tekkimise tõenäosus, aga viimaseid ei saa täielikult välistada. Prognoositavast tuuleprofiilist on näha, et 1, 3 ja 6 km kõrgusel puhuv tuul on üsna tugev - esineb tuulenihe, samas tuule suund kõrguse kasavades väga palju ei muutu. Pilvede aluspind on ka seekord üsna kõrge.

Keeristormide tekke jaoks on parem, kui kõrguse suurenedes tuule suund muutub oluliselt, luues nii-öelda õhu pöörlemisefekti, ja pilvede aluspind on madalam. Madalama pilvede aluspinna korral on lihtsam saavutada kontakti pilve ja maapinna vahel. Igatahes tuleb potentsiaalsesse ohtu tõsiselt suhtuda. Seda enam, et mudelid näitavad tingimusi pagiliinide ja ülirünksajupilvede (supercell) formeerumiseks, millega võivad kaasas käia ka keeristormid.

Järgneval ööl ja hommikul (8.08) jätkub külma frondi liikumine aegamisi üle Eesti põhja suunas. Äikeseoht mitmel pool püsib!

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.