Mängi ajakirjandusvabaduse viktoriini

Ajakirjandusvabaduse päeva eesmärk on parandada teadlikkust ajakirjandusvabaduse vajalikkusest ning tuletada valitsustele meelde nende kohustust austada ja hoida väljendusvabadust.

Reedel avalikustati värske maailma pressivabaduse indeks ning Eesti tõusis sel aastal möödunud aastaselt 6. kohalt ülikõrgele 2. kohale.

Piirideta Reporterid on juba üle 20 aasta koostanud pressivabaduse indeksit, reastades edetabelisse 180 riiki üle maailma, kirjutas turundusuudiste teemaveeb Best Marketing.

Esikoha selles tabelis hõivas juba üheksandat aastat Norra. Esikolmikusse Norra ja Eesti järel mahtus veel Holland (tõustes ühe koha võrra võrreldes 2024. aastaga). Kusjuures seekordne 2. koht on Eesti jaoks kõigi aegade kõrgeim – varasemalt on Eesti kahel korral (aastatel 2007 ja 2011) jõudnud 3. kohale.

Kuigi füüsilised rünnakud ajakirjanike vastu on ajakirjandusvabaduse kõige nähtavamad rikkumised, on majandussurve samuti tõsine ja palju salakavalam probleem. Majandusindikaator on RSFi maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 2025. aastal langenud enneolematu kriitilise madalseisuni. Selle tagajärjel on ajakirjandusvabaduse olukorda maailmas esmakordselt indeksi ajaloos hinnatud kui „rasket olukorda“.

Ajal, mil ajakirjandusvabadus on paljudes maailma piirkondades murettekitavas languses, mõjutab meediat tõsiselt üks suur, kuid sageli alahinnatud tegur: majandussurve. Selle peamised põhjused on omandi koondumine, reklaamiandjate ja rahastajate surve ning riiklik abi, mis on piiratud, olematu või läbipaistmatult jaotatud. RSFi indeksi majandusnäitaja andmed näitavad selgelt, et tänapäeva uudismeedia on oma toimetusliku sõltumatuse säilitamise ja majandusliku ellujäämise tagamise vahel lõksus.

„Vabaduse, sõltumatuse ja mitmekesisuse tagamine tänapäevases meediamaastikus eeldab stabiilseid ja läbipaistvaid rahastamistingimusi. Ilma majandusliku iseseisvuseta ei saa olla vaba ajakirjandust. Kui meediaväljaanded on rahaliselt survestatud, satuvad nad võidujooksu publiku tähelepanu pärast kvaliteetse ajakirjanduse arvelt ning võivad langeda oligarhide ja riigivõimu mõju alla, kes püüavad neid ära kasutada. Kui ajakirjanikud on vaesuses, puuduvad neil vahendid, et seista vastu ajakirjanduse vaenlastele – neile, kes levitavad valeinfot ja propagandat. Meediamajandus tuleb kiiremas korras taastada kujule, mis toetab ajakirjandust ja võimaldab usaldusväärse info tootmist – see on oma olemuselt kulukas tegevus. Olemas on lahendused, mida tuleb rakendada laiaulatuslikult. Meedia rahaline sõltumatus on eeltingimus vaba ja usaldusväärse teabe tagamiseks, mis teenib avalikke huve,“ selgitas RSFi toimetusjuht.

Viie peamise näitaja seas, mis määravad maailma ajakirjandusvabaduse indeksi, langetas 2025. aastal maailma üldskoori eelkõige näitaja, mis mõõdab ajakirjanduse rahalisi tingimusi ja sektorile avalduvat majandussurvet.

RSFi 2025. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt saavutavad meediaväljaanded rahalise stabiilsuse „raskustega“ või „üldse mitte“ 160 riigis 180-st.

Veelgi murettekitavam on see, et ligi kolmandikus riikidest suletakse meediakanaleid majanduslike raskuste tõttu. Nii on juhtunud näiteks Ameerika Ühendriikides (57. koht, langus 2 kohta), Tuneesias (129., langus 11 kohta) ja Argentinas (87., langus 21 kohta).

Palestiinas (163. koht) on olukord katastroofiline. Gazas on Iisraeli armee hävitanud toimetusi, tapnud ligi 200 ajakirjanikku ning hoidnud piirkonda täielikus blokaadis üle 18 kuu. Haitil (112., langus 18 kohta) on poliitilise stabiilsuse puudumine samuti viinud meediamajanduse kaosesse.

Sellised väljakutsed ei jäta puutumata ka suhteliselt kõrgel kohal olevaid riike nagu Lõuna-Aafrika Vabariik (27. koht) ja Uus-Meremaa (16. koht).

Massiliste meediaväljaannete sulgemistega paistavad silma kokku 34 riiki, olles viimastel aastatel sundinud paljusid ajakirjanikke pagema. Eriti tõsine on olukord Nicaraguas (172., langus 9 kohta), Valgevenes (166.), Iraanis (176.), Myanmaris (169.), Sudaanis (156.), Aserbaidžaanis (167.) ja Afganistanis (175.), kus majandusraskused süvendavad poliitilise surve mõju.

Ameerika Ühendriikides (57. koht, langus 2 kohta) on majandusnäitaja kahe aastaga langenud enam kui 14 punkti ning suured piirkonnad muutuvad üha enam nn uudiskõrbeteks. Majanduslanguse mõju kannab enim kohalik ajakirjandus: üle 60% RSFi poolt küsitletud ajakirjanikest ja meediaekspertidest Arizonas, Floridas, Nevadas ja Pennsylvanias nõustub, et „ajakirjanikuna on raske elatist teenida“, ning 75% usub, et „keskmine meediaväljaanne võitleb ellujäämise nimel“. Riigi 28-kohaline langus sotsiaalses näitajas viitab sellele, et ajakirjandus tegutseb üha vaenulikumas keskkonnas.

President Donald Trumpi teine ametiaeg on seda suundumust veelgi võimendanud – meedia ohjeldamiseks kasutatakse valedel põhinevaid majanduslikke ettekäändeid. Selle tagajärjel katkestati ootamatult rahastus USA ülemaailmset meediat toetavale ametile (USAGM), mis mõjutas mitmeid toimetusi – sealhulgas Voice of America’t ja Radio Free Europe’t/Radio Liberty’t – ning jättis üle 400 miljoni inimese kogu maailmast usaldusväärsest infost ilma. Samuti peatati rahastamine USA rahvusvahelise arenguagentuurile (USAID), mis peatas omakorda Ameerika välisabi ja viis sajad meediaväljaanded kriitilisse majanduslikku seisu, sundides osa neist ka sulgema – eriti Ukrainas (62. koht).

Need tõsised rahastuse kärped on täiendav hoop meediamajandusele, mida on juba niigi nõrgestanud tehnoloogiahiidude – nagu Google, Apple, Facebook, Amazon ja Microsoft – domineerimine info levitamises. Need, suures osas reguleerimata platvormid, neelavad üha suurema osa reklaamituludest, mis muidu toetaksid ajakirjandust. Reklaamikulutused sotsiaalmeedias ulatusid 2024. aastal 247,3 miljardi USA dollarini, mis on 14% rohkem kui 2023. aastal. Need veebiplatvormid kahjustavad teabeökosüsteemi ka sellega, et võimendavad manipuleeritud ja eksitavat sisu ning soodustavad valeinfo levikut.

Lisaks reklaamitulude kaotusele, mis on meediamajandust oluliselt häirinud ja piiranud, on meediaomandi kontsentreerumine teine oluline tegur, mis halvendab majandusnäitajat pressivabaduse indeksis ning kujutab tõsist ohtu meedia mitmekesisusele. Indeksi andmetel on meediaomand tugevalt kontsentreeritud 46 riigis ning mõnel juhul täielikult riigi kontrolli all.

Seda on ilmekalt näha Venemaal (171. koht, langus 9 kohta), kus ajakirjandust kontrollib kas riik või Kremliga seotud oligarhid, ja Ungaris (68. koht), kus valitsus lämmatab kriitilisi meediaväljaandeid ebavõrdse riikliku reklaamijaotusega. Samuti riikides, kus sõltumatut ajakirjandust survestatakse nn „välismõju“ seadustega, näiteks Gruusias (114. koht, langus 11 kohta). Tuneesias (129. koht), Peruus (130.) ja Hongkongis (140.) suunatakse riiklikud toetused nüüd valitsusmeelsele meediale.

Isegi kõrgelt hinnatud riikides nagu Austraalia (29. koht), Kanada (21.) ja Tšehhi (10.) põhjustab meediakontsentratsioon muret. Prantsusmaal (25., langus 4 kohta) kuulub suur osa rahvuslikust meediast üksikutele jõukatele omanikele. See koondumine piirab toimetuslikku mitmekesisust, suurendab enesetsensuuri riski ning tekitab tõsiseid küsimusi toimetuste sõltumatusest omanike majanduslikest ja poliitilistest huvidest.

Indeksi küsitlus näitab, et toimetuslikku sekkumist esineb tõepoolest laialdaselt. Enam kui pooltes hindamisel olnud riikides ja territooriumidel (92 riiki 180-st) teatas enamus vastanutest, et piiravad meediaomanikud „alati“ või „sageli“ väljaande toimetuslikku sõltumatust. Liibanonis (132. koht), Indias (151.), Armeenias (34.) ja Bulgaarias (70., langus 11 kohta) sõltuvad paljud väljaanded rahast, mida annavad neile poliitikute või äriringkondadega seotud isikud. 21 riigis, sealhulgas Rwandas (146.), Araabia Ühendemiraatides (164.) ja Vietnamis (173.), väitis enamik vastanutest, et meediaomanikud sekkusid toimetuslikult „alati“.

Juba üle kümne aasta on indeksi tulemused ajakirjandusvabaduse globaalse allakäigu eest hoiatanud. 2025. aastal saavutati aga uus madalpunkt: kõigi hinnatud riikide keskmine skoor langes alla 55 punkti, jõudes kategooriasse „raske olukord“. Üldskoor indeksis langes rohkem kui kuues riigis kümnest (kokku 112 riigis).

Esmakordselt indeksi ajaloos on ajakirjanduse viljelemise tingimused enam kui pooltes maailma riikides „rasked“ või „väga tõsised“ ning rahuldavad vaid vähem kui igas neljandas riigis.

42 riigis – kus elab üle poole maailma rahvastikust – on olukord hinnatud kui „väga tõsine“. Nendes piirkondades puudub ajakirjandusvabadus täielikult ning ajakirjanikutöö on erakordselt ohtlik. Nii on näiteks Palestiinas (163. koht), kus Iisraeli armee on viimase 18 kuu jooksul ajakirjandust sihikule võtnud, tappes ligi 200 meediatöötajat – neist vähemalt 43 tööülesannete täitmise ajal – ning kehtestades täieliku infoblokaadi piiratavas Gaza piirkonnas. Iisrael (112. koht) jätkas indeksis langust, kaotades 11 kohta.

Tänavu liitusid „väga tõsise olukorra“ kategooriaga kolm Ida-Aafrika riiki – Uganda (143.), Etioopia (145.) ja Rwanda (146.). Esmakordselt langes punasesse tsooni ka Hongkong (140.), jagades nüüd sama värvi Hiinaga (178., langus 6 kohta), mis on langenud kolme kõige halvema riigi hulka koos Põhja-Korea (179.) ja Eritreaga (180.). Kesk-Aasias on olukord tumenenud Kõrgõzstanis (144.) ja Kasahstanis (141.). Lähis-Idas langes Jordaania (147.) 15 kohta, peamiselt ajakirjandusvastase repressiivse seadusandluse tõttu.

Maailma kõige ohtlikumaks piirkonnaks ajakirjanikele jäävad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, kus Iisraeli armee on Gazas hävitanud ajakirjanduse infrastruktuuri. Kõik piirkonna riigid, välja arvatud Katar (79. koht), on ajakirjandusvabaduse seisukohalt klassifitseeritud kui „rasked“ või „väga tõsised“. Ajakirjandus on seal autoritaarsete režiimide tõttu surve all ning majanduslik ebakindlus püsib. Tuneesia (129. koht, langus 11 kohta), ainus tänavu langenud Põhja-Aafrika riik, on kogenud piirkonna suurimat majandusnäitaja langust (–7,97 punkti, langus 30 kohta), mis on seotud poliitilise kriisiga ja sõltumatute meediakanalite otsese ohustamisega. Iraan (176. koht), kus ajakirjanikke vaigistatakse ja kõik kriitilised seisukohad summutatakse, paikneb jätkuvalt tabeli lõpuosas koos Süüriaga (177. koht), mis ootab endiselt põhjalikku meediamaastiku muutust pärast Bashar al-Assadi ajajärku.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas on 32 riigist ja territooriumist 20 puhul majandusnäitaja 2025. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis langenud. Autoritaarsete režiimide süstemaatiline meediakontroll on tihti inspireeritud Hiina propagandamudelist. Hiina (178. koht) on jätkuvalt maailma suurim ajakirjanike vangistaja ning naasis taas kolme halvima riigi hulka, olles vahetult Põhja-Koreast (179. koht) eespool. Meediaomandi koondumine võimuesindajatega seotud mõjukate gruppide kätte – nagu Indias (151. koht) – koos majandusliku surve kasvuga isegi demokraatlikes riikides, tähendab, et piirkonna ajakirjandus seisab silmitsi suureneva rõhumise ja ebakindlusega.

Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas on ajakirjandusvabadus murettekitavalt kahanemas. Eritrea (180. koht) säilitas viimase koha. 80 protsendis piirkonna riikidest on majandusnäitajad halvenenud. Kongo Demokraatlikus Vabariigis (133. koht, langus 10 kohta), kus majandusnäitaja järsult langes, on meediamaastik takistatud jätkuvast polariseerumisest ja repressioonidest riigi idaosas. Sarnane muster ilmnes ka teistes konfliktipiirkondades nagu Burkina Faso (105. koht, langus 19 kohta), Sudaan (156. koht, langus 7 kohta) ja Mali (159. koht, langus 5 kohta), kus toimetused on sunnitud end tsenseerima, sulgema või eksiili minema. Meediaomandi liigne koondumine poliitikute või ärigruppide kätte ilma toimetuse sõltumatust tagavate garantiideta on jätkuvalt probleem, nagu näha Kamerunis (131. koht), Nigeerias (122. koht, langus 10 kohta) ja Rwandas (146. koht). Seevastu Senegal (74. koht) tõusis 20 kohta, kuna riik algatas majandusreforme, mis vajavad veel rakendamist ja kaasavat läbiviimist.

Ameerikas on enamikus riikides (22 riigis 28-st) majandusnäitajad langenud. Ameerika Ühendriikide (57. koht) ajakirjandusvabadusele on Donald Trumpi teine presidendiaeg kaasa toonud murettekitava halvenemise. Argentinas (87. koht) on president Javier Milei sildistanud ajakirjanikke ja lammutanud avalik-õiguslikku meediat. Ajakirjandusvabadus on nõrgenenud Peruus (130. koht) ja El Salvadoris (135. koht), kus on rünnatud võimu kritiseerivaid kanaleid ja ka propaganda on võimendunud. Mehhiko (124. koht), piirkonna kõige ohtlikum riik ajakirjanikele, on samuti näinud majandusnäitaja järsku langust. Nicaragua (172. koht) paikneb piirkonna viimasel kohal ja kogu indeksi alumises otsas, kuna Ortega-Murillo režiim on sõltumatu meedia hävitanud. Vastupidiselt on Brasiilia (63. koht) on aga vastupidiselt pärast Bolsonaro ajastut taastumist jätkanud.

Euroopa juhib küll piirkondlikke edetabeleid, kuid on üha lõhestunum. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkond (EEAC) on kogenud maailma kõige järsemat üldist langust, samal ajal kui Euroopa Liidu ja Balkani ala näitajad on endiselt maailma kõrgeimad, ja nende vahe ülejäänud maailmaga kasvab. Samas mõjutab ka EL–Balkani piirkonda meedia majanduskriis – seitsmes riigis kümnest (28 riiki 40-st) on majandusnäitajad langenud. Veelgi enam, Euroopa meediavabaduse akti (EMFA) rakendamine, mis võiks majandust toetada, on endiselt ootel. Olukord halveneb Portugalis (8. koht), Horvaatias (60. koht) ja Kosovos (99. koht). Norra (1. koht) jääb ainsaks riigiks maailmas, mis saab „hea“ hinnangu kõigis viies indeksi kategoorias. Norra säilitas liidripositsiooni juba üheksandat aastat järjest, kasvatades veelgi oma edu teiste riikide ees. Eesti (2. koht) tõusis teisele kohale, vahetult järgneb Holland (3. koht), mis möödus Rootsist (4. koht).