Podcastid

Vene õigeusukirik, mis allub Moskva patriarhile on siseministri sõnul terrorismi toetaja. Patriarh nimelt kuulutas Läänele ususõja.

Jaak Juske, kes on kirjutanud Tallinna linnaruumist omajagu raamatuid, ütleb, et ehkki institutsiooni ja hoonet tuleb eristada, on Nevski katedraal niisamuti Vene imperialismi sümbol.

"Aga hea, et see kirik alles on. Et seda iseseisvusaja alguses ei lõhutud, et ta elas üle ilmasõja. Sest ta räägib ühe peatüki Eesti keerulisest minevikust," lausus Juske.

Ta selgitas aga, et erinevalt Toompea lossist või Toomkirikust pole Eesti Nevski katedraali päriselt "üle võtnud". Ja nüüd on sõja tõttu avanenud ajaaken, mis võib muuta palju.

Fotol: Nevski katedraal. Foto autor: Raul Mee

IT-ettevõtja, endise majandusministeeriumi asekantsleri ja tüdrukute koodimiskooli eestvedaja Taavi Kotka sõnul ei tähenda eksamite infosüsteemi kokku kukkumine, et e-riigil midagi viga oleks. Vastupidi, üksikud jamad paistavadki silma, sest kõik igapäevane toimib.

Kuid EISi jama on tema sõnul skandaalne printsiibis. "Avalikus sektoris ei vastuta keegi," lajatas Kotka. "See [skandaal] vajub amorfselt laiali, me ilmselt ei tea isegi selle asekantsleri nime, kelle valdkonda see teema kuulub."

Mis on aga peamine õppetund, mida riik võiks sellest jamast saada? Sellest Kotka saates räägibki.

Fotol: Taavi Kotka. Foto autor: Liis Treimann

Pealinna uus võimuliit loodab pooleteise aastaga jälje maha jätta. Lisaks: kas e-riik vaagub hinge või pingutab avalik arutelu üle ning kas Nevski katedraali aeg on otsa saanud?

Tallinnas saab lähematel päevadel kokku uus võimuliit, mis jätab esimest korda üle kahe kümnendi valitsemisest kõrvale Keskerakonna.

Sotsiaaldemokraadid, kelle liige Madle Lippus praegust vahevalitsust linnapea kohusetäitjana juhib, usuvad, et pooleteise aastaga, mis on jäänud järgmiste kohalike valimisteni, võiks omajagu asju ka ära teha. Ent miks pole paljusid vajalikke muutusi juba toimunud?

“Järjepidev ühe partei valitsus ei saa põhimõtteliselt innovatsiooni toetada,” vastas Lippus “Äripäeva arvamusliidri” saates. Tema sõnul on veel omaette küsimus, kes olid linnapead neil aastail.

“Aga pole ju mingit põhjust, miks on pidanud innovatsioon toimuma Tallinnas kuidagi hiljem kui Riias või Vilniuses, mis nii ajaloo kui ka asukoha mõttes on meiega väga sarnased,” lisas Lippus. Tema sõnul on mõlemad lõunanaabrid meist kaasaegse linnaruumi arendamisega ees.

Lippus pole seejuures nõus keskerakondlase Vladimir Svetiga, kes veel abilinnapeana ütles paari nädala eest, et rattateed ja parem ühistransport on jäänud ajalooliselt ühiskondliku tellimuse puudumise taha.

“Poliitilise eestvedamise puudus oli suuresti see, miks seda [ühiskondlikku] tellimust ei tekkinud,” arvas Lippus.

Saates kirjeldab ta, millal uus võimuliit kokku saab ja mida see päriselt plaanib ära teha. Ning lisaks küsime ka: kes siis uueks Tallinna meeriks saab?

Fotol: Madle Lippus. Foto autor: Liis Treimann

Üle pikkade aastate muutub jälle tähtsaks Tallinna volikogu esimehe roll, mis saab väga nähtavaks, kui pärast Keskerakonna ajajärku algab taas reaalne poliitiline võitlus erinevate vaadete vahel, räägiti saates “Äripäev eetris”.

“Kuni ei ole veel kõiges kokku lepitud, ei ole veel milleski kokku lepitud. Küllap see kehtib ka praeguse koalitsioonilepingu ja linnapea isiku kohta,” ütles Neeme Korv.

“On ju variante, et varuks on üllatusi, kuigi Jevgeni Ossinovskist on kõige rohkem räägitud. Vaevalt Isamaa pilli lõhki ajamine viib selleni, et nad nuiavad linnapea koha endale. Selleni see ilmselt ei lähe, küll aga võib selleks olla näiteks volikogu esimehe koht,” lisas ta. 

Janno Riispapp märkis, et reformierakondlase Pärtel Peeter Pere avang oli, et tema tahab olla linnapea ja hakkame siit kuidagi edasi liikuma. “Ju ta saab võib-olla volikogu esimehe koha.”

Saates arutati, et kuigi abilinnapeasid on praegu seitse, räägitakse, et nüüd tuleb kaheksas juurde, et kõik neli erakonda saaksid sõbralikult oma kaks esindajat linnavalitsusse. Samuti maandub ilmselt uhiuus vahetus linnaosavalitsustesse ja linnaosavanemate positsioonidele, mis on samuti poliitiliselt väga magusad kohad. 

“Ootamatu on näha Tallinna linnas selliseid protsesse, mida oleme harjunud nägema riigi poliitikas. Nii pikalt oleme elanud Keskerakonna ainuvõimu uimas, et on hakanud meelestki minema, et kõik need samad riigi tasandilt tuttavad oluliste otsuste läbi vaidlemised peaksi toimuma linna tasandil samamoodi,” ütles Mari Mets. 

Veel räägiti saates e-eksamite keskkonna fopaast ja selle peasüüdlase otsimisest, rahandusminister Mart Võrklaeva korraldatavast Eesti Energia erikontrollist ning Euroopa Keskpanga neljapäevase otsuse mõjust jätta intressid langetamata.

Stuudios olid ajakirjanikud Janno Riispapp ja Neeme Korv, saadet juhtis Mari Mets.

Foto: Liis Treimann

„Teabevara tunnis“ käsitletakse teravmeelset ja aktuaalset teemat – võlgade sissenõudmist ja võlgnikega seotud andmete avaldamist. Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar jagavad ekspertteadmisi efektiivsest võlamenetlusest.

Saame teada, kuidas võlgade menetlemises püsivalt riske maandada ja millised on vaidlused seoses võlgnike informatsiooni avaldamisega sotsiaalmeedias ja maksehäireregistris. Saatekülalised toovad välja olulised aspektid isikuandmete kaitse üldmäärusest, kohtupraktikast ning sellest, kuidas tuleb võlgnike kohta andmeid avaldades kinni pidada õiguslikest alustest ja vältida seeläbi ebaseaduslikku tegevust.

Lisaks räägitakse, kuidas firmad ja eraisikud saavad end kaitsta, kui nende kohta on ekslikult või põhjendamatult avaldatud võlgniku andmeid. Arutletakse ka selle üle, millal on mõistlik võitlus võlgade sissenõudmiseks ette võtta ja millal tuleks kaaluda sellest loobumist.

Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Aldo Vassar. Autor: Andres Laanem

Hoolimata sellest, et eksamisüsteemi keskkonna EIS-i juhtimine on haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Henry Kattago kinnitusel suunatud põhjalikule arendamisele, planeeris ministeerium vananenud süsteemi baasil järgmisel aastal kõiki põhikoolilõpetajaid hõlmavaid e-eksameid.

Peale käesoleva nädala teisipäeval hangunud eesti keele e-proovieksamit ning eriti eelmisel nädalavahetusel Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite sisseastumiseksamite fopaad, mis jättis teadmatusse ja asjatusse närvipingesse ligi 4000 põhikooli lõpetajat ja nende peret, ollakse järgmisel aastal e-eksamitele üleminekust nüüd loobumas.

Kattago tunnistas intervjuus Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“, et EISi arendaja ja tootejuht on seni olnud ministeeriumi enda inimesed, kes nüüd lahkuvad. Kattago ütles, et lahkumas on kaks töötajat ‒ nii arendaja kui ka tootejuht-analüütik ‒, kuid lisas, et tegemist on juba varem planeeritud muudatusega, et viia EISi tootejuhtimine "kaasaegsemaks, laiapindsemaks ja läbipaistvamaks".

Kattago täpsustas, et ministeerium ei kavatse enam palgata kaht uut inimest, vaid hangib teenuse edaspidi erasektorist lepingu alusel, et saada EISiga tegelema tervet arendusmeeskonda.

„Nõuded EISile on aja jooksul kasvanud ning seetõttu on meil olnud pikalt ettevalmistamisel teadlik otsus EISI arendamine, et süsteemi võimekust tõsta,“ selgitas Kattago. „Sinna me oleme teel,“ lisas Kattago ja tunnistas et süsteemi arenduse valmimine võtab aega

Ometi planeeriti ministeeriumis, vaatamata arendamisjärgus olevale eksamisüsteemile selle baasil ligi 15 000 lõpetajat korraga hõlmavaid e-riigieksameid juba järgmisel kevadel.  Nüüd ei saa e-eksamitele enne üle minna kui kogu süsteemile on tehtud riskianalüüs ja parandatud ka teised üleminekut takistavad kitsaskohad.

Intervjuus saab lisaks kuulata senise EISi arendamise kohta ning ka pikemalt haridusministeeriumi plaanidest tarkvara uuendamisel ja süsteemi toimimise parandamisel.

Saatejuht on Lauri Leet, foto autor Raul Mee.

Räägime põllumajandusest, põlvkonnavahetusest ja sellest, kuidas noored põllumehed praegust majanduskeskkonda ning tulevikku näevad.

Juttu tuleb põlvkonnavahetuse praktilistest nüanssidest, sellest kui populaarne on põllumajandus noorte seas ning sellest, miks Eesti põllumehed Euroopa ametivendade eeskujul ei streikinud.

Mis valmistab noortele põllumeestele meelehärmi, kui helge või tume on põllumajanduse tulevik ning milline on õiglane piima hind rääkisid Lääne-Virumaal tegutseva Kuie Põllumajandusühistu juhatuse liige Johannes Toom (vasakul) ning Viljandimaal tegutseva Pajumäe Talu peremees Viljar Veidenberg (keskel).

Tehingutrende põllumajanduses kommenteeris Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat ja põllumajanduse töögrupi juht Siim Maripuu (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla.

Lisanna Miiter liitus looduskosmeetika ettevõttega Magradaga, kuna ta nägi, mida ema saaks paremini teha ja tundis, et tahab aidata. Ema Kaire Miiteri sõnul ei olnud üldse raske tütre kriitikat vastu võtta ja sai aru, et mõnes asjas ta ei konkureeri Lisannaga, kuna tal on äärmiselt tark laps.

Algul aitas Lisanna enda tavatöö kõrvalt ja juba siis nad nägid, kuidas Magrada kasvas iga kuuga silmnähtavalt. Kui Lisanna sai ka ise emaks, hakkas ta mõistma veel paremini ema ja tütre sideme olulisust, tuli Tallinnast Pärnusse tagasi ja asusid igapäevaselt koos toimetama. “Ma mäletan, kuidas ta tuli, et ema, võta mind tööle. Mõtlesin, et lõpuks ometi, kuna vajasin seda abi juba ammu,” jagas Kaire rõõmsalt.

Tütar peab emaga koos äri tegemise suurimaks plussiks igapäevaselt koos veedetavat kvaliteetaega ning seda, kuidas ühise eesmärgi suunas liikumine ühendab. Ema lisas, et oma pereliiget on nii palju lihtsam usaldada ka.

Missugusest pere murest sai alguse ise looduskosmeetika tootmine, kuidas ema ja tütar koos töötades häid suhteid hoiavad ning kuidas pere noorim tütar oma õpetajale mõeldud kingituse talle hoopis 50 euroga maha müüs, saate kuulata juba “Võitjate põlvkonnad” podcastist.

Saadet juhib Jana Palm.

Fotol vasakult: Lisanna ja Kaire Miiter (autor Jana Palm).

Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm.

Tunamullu korralikku kasvu näidanud JK Otsa Talul tulevad 2023. aasta tulemused hoopis teistsugused, rääkis põllumajandusettevõtja ja firma üks omanik Jaanus Kiisk.

Kiisa veetav ettevõte JK Otsa Talu on aastate jooksul olnud mitte ainult oma maakonna, vaid kogu riigi üks edukamaid põllumajandustootjaid. Tema sõnul on aga aasta 2023 hoopis teist nägu ja kui tänavusel, 2024. aastal nulli tullakse, siis on hästi.

Eelmine aasta oli kahelt poolt keeruline, ütles Kiisk. Taimekasvatuse saagid olid keskelt läbi 30% madalamad ja kõikide kaupade hinnad on langenud, mida nad müüvad - nii piim kui ka teravili.

Kiisk ütles ka, et pragune valitsuskoalitsioon pakub vaid lühiajalisi plaane ja suurt huvi põllumajanduses toimuva kohta pole nad näidanud, pigem on opositsioonil huvi.

Veel rääkis Kiisk pereettevõtlusest, kuna JK Otsa Talu on justnimelt perefirma. Kas pereringis on firma investeeringuid lihtsam teha? Kas ka järeltulevad põlved huvituvad perefirma vedamisest?

Intervjueeris Ken Rohelaan.

Foto: Andras Kralla

Üle kümne aasta tegutsenud võlvhoonete tootmisfirma Revonia sai jalad alla Raivo Heina avalikest kiidusõnadest. Tänavu gaselliks kerkinud Revonia edu on teisalt tagant tõuganud erinevad kriisid.

„Raivo kirjutas meist enda blogis ja oligi. Meil oli tehtud üks töö, aga järjest tulid ettevõtjad, kes hakkasid tellima,“ kirjeldas Rauno Oja ettevõtte Revonia algusaastaid Äripäeva Gaselli kongressil.

Maakeldreid ja võlvhooneid valmistav Revonia jõudis sel aastal Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõttete hulka. Ettevõtte on alates koroonakriisist ehk 2020.aastast kasvanud ainult suurte hüpetega.

Oja selgitas, et kriisid on pannud nad paindlikumalt ja intensiivsemalt tegutsema. Ta toob näite Ukraina sõja algusest, kui inimestel tekkis vajadus pommivarjendite järgi. Nii kohandatigi maakeldreid ja võlvhooneid vajadusel ka pommivarjenditeks.

„Kui kriis tuleb, siis teame, et peame hakkama tegutsema. Kriisid on meid aidanud,“ nentis Oja.

Üle kümme aastat tegutsenud ettevõtte suurim kriis oli hoopiski 2016.aastal, kui turgu haarasid mitmed konkurendid.

„Poolteist aastat nägime vaeva, et kuuest konkurendist lahti saada. Algas hinnasõda ja meie ainus võimalus oli minna teises suunas ehk minna teistest kallimaks,“ kirjeldas Oja toona tehtud otsust. Kõrgemat hinda põhjendati pikema garantii ja rohkemate lisadega hoonetel.

Äripäeva ajakirjaniku Indrek Lepiku modereeritud vestluses tuleb veel juttu Soome turule minemisest, Põhja-Ameerika turust, ületöötamisest ja riigikaitsest.

Pildil on Rauno Oja, autor Raul Mee.

On üks maailmakuulus teravamaitseline ja aasiapärane kaste, millele pole kunagi reklaami tehtud.

Ettevõttel pole suisa 45 tegutsemisaasta jooksul olnud turundusmeeskondagi, siiski on firma väärtus miljard dollarit.

Mis kastmega tegu ja kuidas see võimalik on, kuula saatest “Obskuurne majandus”, saatejuht on Linda Eensaar.

Foto: AFP/Scanpix

Nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtjate ja investorite julgustamiseks on Eesti kaitsevõime märgatavalt paranenud, kuid Eesti vajab rohkem vahendeid, millega saaks vastast hävitada piiri taga, ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Herem rääkis Äripäeva raadio saates "Kuum tool", et Eesti on viimase kahe aasta jooksul loonud ja loob ka järgneva aasta jooksul võimekust hävitada vastast temaga kontakti astumata. Kaitseväe juht selgitas, et jutt käib täpsemalt näiteks varitsevast õhuründemoonast ehk tapjadroonidest, laevatõrjerakettidest ja suurtükilaskemoonast, mis tervikuna aitab vastast hävitada kuni 300 kilomeetri kaugusel. Heremi sõnul saaks vastase hävitamisel "viia kõik kaasnevad efektid ja kaotused enda territooriumilt välja".

Eesti kui ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna tugevdamiseks tuleb ettevõtjatele ja investoritele näidata, et Eesti on kaitstud koht, märkis kindral. "Kui räägime Venemaa ohust, siis kõik Ida-Euroopa riigid on ühtviisi ohustatud alad," ütles Herem. Samas rõhutas kaitseväe juht, et kuigi tal on raske hinnata, kuidas Eesti kaitsevõime paistab välja ärimaailmas, siis vähemalt poliitikute-diplomaatide ja kaitseväelaste hulgas paistab Eesti kindla peale välja kaugele ja positiivselt. Eesti kaitsevõime tugevdamiseks tuleb aga veel rohkem investeerida ja samal ajal teha asju targemalt.

Lisaks rääkis kindral Martin Herem lähemalt, mis seisus on Eesti kaitsetööstus ning milline on kaitsetööstuse arendamise väljavaade.

Martin Heremit intervjueeris Ken Rohelaan.

Fotol Martin Herem. Foto autor: Andras Kralla.

Elektriautod on transpordi tulevik. Ometi on need keskmisele tarbijale endiselt liiga kallid ja kui vaadata suurt poliitikat Euroopas ja USAs, siis ka valitsused on lahjendamas keskkonnanõudeid, mis nende autode kasutuselevõttu kiirendaksid.

Automüügitarkvara ettevõtte Modera juht Raido Toonekurg ütleb, et oma osa on mänginud ka tootjatepoolne konjunkturism, mille tõttu tõsteti hinnad liiga kõrgeks. Kuid lõppu ta elektriautodele ei kuuluta, kaugel sellest.

"Need, kes on elektriautoga sõitnud, tavaliselt sisepõlemismootoriga auto peale enam tagasi ei lähe," selgitab Toonekurg.

Laiem küsimus on aga nii regulatsioonides, tehnoloogias kui ka geopoliitikas. Näiteks mis suunas nügib inimesi automaks, kas akutehnoloogia suudab turu vajadustele järele jõuda ja mis rolli hakkab mängima kõiges selles Hiina.

Fotol: Raido Toonekurg, foto autor: Liis Treimann.

Majandusminister Tiit Riisalo tahab kümne aastaga majanduse kahekordistada ja selle tarbeks ka võõrtööjõukvooti kasvatada.

Kvoot 0,1 protsenti rahvastikust ehk umbes 1300 inimest aastas on püsinud taasiseseisvumise aja algusest ja ei vasta enam ammu ettevõtluskeskkonna vajadustele.

Kas minister ei pelga, et ühiskond tema ettepanekutest ära kohkub?

"See olekski ju ideaalne, et Eestis oleks piisavalt kvalifitseeritud ja tarku inimesi, et keegi ei peakski siia tulema. Ega inimesi siia lihtsalt juurde tuua pole eesmärk omaette," ütleb Riisalo.

Ministri sõnul on majanduskasvu piduriks paar konkreetset takistust ja üheks neist on tööjõupuudus. Olgu valitsuses praegune koalitsioon või mõni opositsioonierakond — võimalikud lahendused jäävad ikka samaks.

Fotol: Tiit Riisalo, foto autor: Liis Treimann

Ukraina täiemahulise sõja algusest saati on olnud jutt: NATO peasekretäriks võiks saada alliansi idatiiva naispoliitik, kelle riik on ka järjekindlalt üle 2 protsendi SKTst kaitsele kulutanud. Mõistagi on siis kummastav, kui favoriidiks on tõusnud Hollandi pikaajaline peaminister Mark Rutte, kes isegi oma armee korduvatest palvetest hoolimata kaitsekuludele liigset tähelepanu ei pööranud.

“Kahjuks näeme eriti Ühendriikide ja Saksamaa puhul – kes ju lõpuks oma hoiakuga määravad ära, kellest saab uus juht NATOs –, et neil on naha vahel päris suur hirm Venemaa ees,” nentis riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson “Äripäeva arvamusliidri” saates.

Mihkelsoni sõnul pelgavad alliansi suuremad riigid endiselt seda, et idatiiva poliitilised liidrid võivad Venemaaga konflikti eskaleerida ja seekaudu tekitada pingeid ka NATO sees. “See on väga vale, aga endiselt püsiv kartus.”

Samas nentis Mihkelson, et Rutte on paljuski ka loogiline kandidaat, sest on hoidnud Hollandis pea 15 aastat koos väga eriilmelisi koalitsoone ning ta suutis 2018. aasta pingelisel Brüsseli tippkohtumisel oskuslikult määrida mett mokale ka toonasele USA presidendile Donald Trumpile. Seda oskust võib olla tarvis nüüdki.

Lisaks tuli Mihkelsoniga juttu Ida-Euroopa võimetusest koostööd teha ja Lääne suutmatusest Ukrainat pikaajaliselt aidata.

Fotol: Marko Mihkelson, foto autor: Indrek Lepik.

Seekordses Terviseuudiste saates räägime laste operatsioonidest ja sellest, mida lapsevanem teada võiks. Kuidas last ette valmistada ja kuidas ise olla. Samuti tuleb juttu sellest, mida tähendab „lapsega operatsioonisaali“, mida on võimaldatud laste heaolu silmas pidades varsti juba aasta aega.

Selleks on saatesse tulnud Tallinna Lastehaigla operatsiooniploki vastutav õde Kaarin Tohter ja tema kolleeg Aili Lääs, kes oli samas haigla operatsiooniploki õendusjuht 10 aastat.

Saadet juhib Violetta Riidas.

Eri võimutasandeid segamini ajades üritada inimeste põhiõiguseid kärpida on võõrastav, omane Orbani Ungarile, aga mitte Eestile, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.

Tallinna koalitsioonikõnelused said saates ohtrat tähelepanu, ette võeti nii karmisõnalised lubadused eelarves kärpimise kohta (7 miljonit eurot), see, miks opositsiooniesindajad linnaeelarvest nii vähe teavad, kui see, kuidas siis töötavad need toiduahelad linnastruktuurides, mida lammutama tuleks hakata.

Gaza sõja kontekstis peatuti seal Iisraeli sõjategevuse tulemusel toimuvale näljahädal ning küsimusi tekitas, miks Eesti ei ole taastanud Palestiina abiorganisatsioonide rahastamist, kui seda on teinud nii Euroopa Liit, Austraalia kui Kanada.

Võib-küll arvata, et Eesti võimud ei tahe lääneliitlaste keskel teistmoodi poliitikaga silma torgata, aga see meeleolu on juba muutunud, rääkisid ajakirjanikud ning soovitasid välisminister Margus Tsahknal oma sisemine tahtejõud uuesti üles leida.

Veel tuli jututeemaks tasuta ühistranspordi küsimus Tallinnas ning Vene kodanike hääleõigusega seonduv laiemalt. Saatekülalised jõudsid järeldusele, et mõistetamatu on inimeste hääleõigusest ilma jätmisega ähvardamine olukorras, kus Vene kodakondsus on tihti võetud pigem pragmaatilistel põhjustel ning sellest loobumine on tänasel päeval pigem võimatu.

Nädala võitjaks kuulutati Äripäeva ajakirjakaane kangelased ning kaotajaks Apotheca apteegikett, kust jalutama läinud kliendiandmed võivad kaasa tuua kopsaka trahvi.

Fotol Urmas Reinsalu. Foto autor: Liis Treimann.