“Hea, kui naine omale juveele lubada saab, aga neid kinkigu ikkagi mees!” Julia Šandral on Eestis ainulaadne elukutse: ta on personaalne juveelipoodleja.
Šandral on selja taga 15 aastat kogemust juveeliäri Grenardi tegevjuhina. Ühel hetkel otsustas ta, et laseb muutustel end juhtida, tegi Grenardis lõpparve, nautis veidi elu, kuniks juveelid kutsusid enda juurde tagasi. Nüüd tegeleb ta VIP-klientidega personaalselt.
Šandra kliendid on pigem mehed. “Nad pöörduvad minu poole: ”Mu abikaasale on jälle vaja ehet.“ Sellistel abikaasadel on juba kollektsioone olemas ja mina tean nagunii, mida tal sinna veel juurde vaja on,” kirjeldab Šandra.
Üks mees tuleb poodi. Ta leiab meilt suurepärase komplekti ehteid, loomulikult oma naisele. Aga ta vaatab, et võiks hinda alla tingida ja ütleb: “Ma saaksin sealt teisest poest allahindlust.” Ma kuulen, et minu töötajad ei tee selle peale midagi ja tulen välja ning küsin, kas võin ka oma sõna sekka öelda.
“Ma näen, et te olete soliidne mees.”
“Khm... olen küll!”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasub kiirustada, enne kui mõni Araabia šeik ta ära ostab. Martin Saare taies maksab 120 000 eurot. Sinnamaani saab seda maali veel näha Linnar Viigi asutatud muuseumis PoCo.
Tänavu sügise hakul leiti Lääne-Virumaal ehted, mis arheoloogide esmasel hinnangul on pärit hilisrauaajast.
Eheteturule on tulnud uus tegija – Veel Jewelry OÜ, mis pakub minimalistlikke, ajatuid ja unisex hõbeehteid, firma üks asutaja on Rakvere reaalkooli vilistlane Anett Rannamets.
Inspiratsioon enneaegselt lapselt
Juba enam kui aasta on Eesti naistel olnud võimalus saada endale kaela, kõrva või sõrme ainulaadne ehe, mille sisse on peidetud midagi väga isiklikku – beebi juuksesalk, esimene hambake või tilk rinnapiima. Ehteid valmistab Lääne-Virumaal Tapal elav Helina Vares.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.