Telefonipettuste uus tase. Kelmide mõju all inimesed müüvad tühiste summade eest kodusid maha

Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.

Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.

Sel ettevõtjal on seljataga juba mitu vangla-aastat, kuid sellest hoolimata hoiab ta kangekaelselt oma ärimudelist kinni. Üha rohkem tuleb välja ohvrite nimesid, kuid politsei ei leia, et oleks alust kriminaalasja algatada: „Kui inimene ei oska äri ajada, pole see veel kuritegu.“

Ta tutvustab ennast Jevgenina ja hakkab inimestele kohe meeldima. Eriti hinna poolest, sest ta teeb tööd mustalt ega maksa töötajatelegi palka. Kliendid jäävad rahast ilma, aga kohtu ette pole teda veel keegi suutnud saata.

Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.