Väljakutsed Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse ehitusel: suurim probleem oli üksteise mõistmine

Autor: Urve Vilk • 26. aprill 2021
Jaga lugu

YIT Eesti peaprojektijuhi Andres Nurja sõnul oli 15 erineva ettevõtte ja 300 erineva isiksuse juhtimise suurim väljakutse kõigi ühise eesmärgi nimel tööle panek. Nüüd jagab ta tagantjärele teistele nippe, kuidas see siiski õnnestus.

YIT Eesti peaprojektijuht Andres Nurja rääkis projektijuhtimise seminaril, et nende poolt peatöövõtuna valminud Vallimäe vabaõhukeskuse teostamisega, mis kestsid 17 kuud, oli seotud väga palju inimesi, vahendab ehitusuudised.ee.

Tööde kestus oli seitseteist kuud ja objekti tähtajaks 31.07 2019, mis ajaks pidi kompleksile olema väljastatud ka kasutusluba, mis muutis tegutsemise pingelisemaks.

“Tellija poolt oli objektil jooksvalt seitse inimest, kellest kaks protsessi jooksul vahetusid. Omanikujärelevalve poolt oli kaheksa inimest, kellest protsessis üks vahetus. YITi poolt oli seotud igapäevaselt kolm inimest: projektijuht ja kaks objektijuhti. Lisaks elektri- ja gaasiinsenerid. Objektil töötas kogu perioodil kokku ligi kolmsada erinevat isikut ja tipphetkel oli objektil ühel päeval maksimaalselt seitsekümmend inimest ja 15 erinevat ettevõtet.”

Kõige suuremaks väljakutseks oligi Nurja sõnul nende jaoks selle inimeste hulga juures kommunikatsioon.

“Kõik tehnilised asjad on lahendatavad, aga minu jaoks oli keeruline see, kuidas panna kõik inimesed ühise eesmärgi nimel tööle ja asjadest ühtemoodi aru saama,” jätkas ta ja märkis, et muidu tekib asjatuid vaidlusi ja ressursi raiskamist.

Ta jagas samas nippidest, et võiks jah-ei-küsimusi mitte esitada ja kokkulepetel peaks olema alati kuupäev ja meeldetuletused juures, mida siis intensiivselt ka meelde tuletatakse.

“Vahel olid vajalikud isegi mitukümmend lehekülge paksud protokollid, seda nii alltöövõtjate kui tellijate puhul. Tõhus suhtlemine saab alguse sellest, kuidas informatsiooni edastatakse. Kui see on piisavalt selge, täielik, mõistuspärane ja konkreetne, kulub vähem aega ja ressursi.”

Eraldi väljakutse oli ehitamise ajal Nurja sõnul ka COVID, mis mõjutas tarneahelaid ja seadis ohtu ajagraafiku, kuna kokku lepitud hanked tuli osaliselt tühistada ja määramatuks ajaks edasi lükata. “Kõige rohkem sai pihta haljastuse hange ja osaliselt ka sild Itaalia tugilaagrite näol.”

Tark tellija kompas võimalusi

Keeruline oli Nurja sõnul ka 2019. aastal projekteerimis- ja ehitushanke paralleelne korraldamine, mil YIT meeskonnal tuli koordineerida erinevate projekteerimisettevõtete tööd ja samal ajal ka ehitada.

“Projekteeriti nii arhitektuuri, konstruktsioone, eraldi tehnosüsteeme, elektri- ja nõrkvoolu, jalakäijate silda, gaasipaigaldust ja haljastust. Nagu tellija aprillis 2019 ka kirjeldas, et tema hinnangul oli see üks keerulisemaid projekte üldse, just seetõttu, et see oli ligi kümme aastat vana ja käinud mitme projekteerija käest läbi,” jätkas Nurja. Tellija soovis esimestel kuudel välja selgitada võimalikud tehnilised lahendust ja selleks kulus mitu kuud. “Õnneks oli tellija tark ja valmis koostööks ja sellesama kaks kuud saime me tähtaja pikendusena tagasi.”

Nurja sõnul käis töid teostades võidujooks ajaga, kuna tööde kestus oli seitseteist kuud ja tähtaeg 31.07 2019, aga mainitud kuupäevaks pidi olema väljastatud ka kogu kompleksi kasutusluba. “Käis pidev võidujooks ajaga, sest üks asi on ehitamine tähtajaks, aga teine asi on kasutusloa saamine samaks ajaks. Kasutusluba väljastati 30. juulil ja avapidu toimus 1. augustil ehk kõik sai valmis õigel ajal,” rääkis Nurja konverentsil.

Ja ehkki tööde teostamisel ajapuuduses ja kiires tempos võib tekkida tahtlikult või tahtmatult olukordi, kus alltöövõtjad tööohutusele piisavalt tähelepanu ei pööra, oli YIT-l tänu juhtivale rollile tööohutuse propageerimisel sellega tegelemiseks olemas piisav pädevus, mille tulemusena saadi 2019. ja 2020. aastal ettevõtte tööohutuse tunnustused, kui ühe kvartali kõige ohutum objekt ja tunnustust vääriv meeskond.

Transport ja kaevetööd esitasid väljakutseid

Objektil, mille suurus oli 6,9 hektarit, oli ehitustehnikaga liikumine nii suvel kui talvel järsuveerulise reljeefsuse tõttu üsnagi ohtlik ja vaja oli teha nii-öelda ajutisi teid, mitte ainult tasapinnaliselt, vaid ka vertikaalis.

Lisaks oli haljastusprojekti koostajate poolt alal liikumine määratud üsnagi piiratult. “Kogu see tekkinud niiduala ja haljastus, mis seal olemas oli, seda ei tohtinud ehitustööde käigus eriti rikkuda ja seetõttu oli see veidi komplitseeritud,” tutvustas Nurja. Kaevetöödeks koostati 3D-mudel, ilma milleta ei olnud võimalik efektiivselt töötada. Kaevetõid tehti kokku ligi 30 000 kuupmeetrit.

Rääkides haljastusest, siis tulenevalt objekti keerukusest oli rajamise käigus omavalitsuse poolt tellitud nii omaniku- kui ka autorijärelevalve, viidi läbi hooldusraie ja rajati uut haljastust.

“Puid langetati ligi 150, puisteala hooldust oli ligi kümme tuhat ruutmeetrit, istutati ligi 85 liiki eri taime, kokku ühikuliselt üle 17 000. Erosioonitõkkeks läks muru alla segumatt, laugematele nõlvadele, ja geokärge kasutati järsemetel nõlvadel, põõsaste-püsikute ja pinnakattetaimede istutamiseks ja pinnase nihke ärahoidmiseks rajati palju paekivist gabioone, mis koosnesid meeter korda meeter korda meeter võrgust, mis täideti kuivalt laotud paekiviga.”

Vallimäe reljeef raskendas tööd

Väljakutseks olid ka vaiade süvendid, kuna ei teatud, mis seal alumistes kihtides on.

“Osas vundamentides olid suured kivid, mis selgusid kümne meetri peal ja ei jäänudki muud üle, kui tuli uus auk puurida. Teine takistus oli sisse kukkuvad kivid, kui auk oli puuritud ja betooni täis lastud, siis enne seda, kui me alustasime armeeringu süvistamist, olid kukkunud sealt süvendi servast betooni sisse nii suured kivid, et armatuur sisse ei läinud, tuli üle puurida ja uus betoon tellida,” jagas Nurja.

Keeruline oli ka talvel ehitamine. “Esinejate hoone tuli ehitada nõlva sisse – tõusunõlva poolt on see ühekorruseline hoone ja tribüüni poolt kahekorruseline. Ehk siis oli keeruline rajada nõlvapoolsesse külge tehnosüsteeme, isevoolne kanalisatsioon tuli hoonest välja, mis tähendas rohkem kui viie meetri kõrgust kaevu, mis tuli rajada nõlva sisse. Lahendasime selle väga suurte pinnasetöödega ja astmeliselt kaevasime pinnase välja.”

Lisaks algas hoone ehitus graafikujärgselt oktoobris 2019 ja lõppes aprillis 2020 ehk konstruktsioonitööd ja hoone ehitamine jäid talveperioodi, mis tähendas lisakütmisi ja katmisi.

Kuna objektil oli kahekümnemeetriline reljeefsus, oli suhteliselt keeruline paigaldada sinna piirdeaeda, et tagada objekti turvalisus.

“Kokku oli piirdeaeda üks kilomeeter, mida tuli nii inimeste kui ka ilmastikumõjude tõttu uuesti paigaldada ja remontida. Otsustasime teha valvealasid perimeetriga 25 × 25 kolm tükki kogu sellele territooriumile, kuhu me siis tekitasime oma laoplatsid, aga sellegipoolest toimus väikesi kütuse, tööriistade ja graniitplaadi vargusi, kuid saime hakkama,” rääkis Nurja.

Lisainfo: Suuremad ehitised Rakvere Vallimäel

Vallimägi on tõenäoliselt Rakvere vanim asustatud ala, seal oli eestlaste linnus, mille ehitamist alustati juba 13. sajandil.

Rakvere Vallimäe vabaõhukompleks on 6,8 ha laiuv unikaalne vabaõhu meelelahutus- ja vaba aja veetmise kompleks.

Projektala piirnes ida poolt Vallimäe tänavaga, läänest Vallikraavi tänavaga, põhjast linnusega ning lõunast Tõllu tänavaga.

Esinejate hoone

Neli esinejate olmeruumi, administratsiooni tööruum, laoruum, sanitaarruumid ning sissepääsuesik.

Hoone ehitusalane pind 342 m2.

Fassaadi viimistlusmaterjaliks fassaadikrohv, mis osaliselt kaetud ruumiliste puitbistrikega.

Hoonel on lamekatus ja rajatud on hoonesisene vihmavee ärajuhtimine.

Tribüünide väljak

Tribüünide ja esinejate hoone kohale on projekteeritud ca 5400 m2 ala kattev purikatus, mille 57meetrise sildega teraskaartele rajati tööde käigus kõik vajalikud vundamendid.

Vabaõhufoorum

Spiraalis 3 meetrit langev amfiteater.

800 istekohta.

Ülemine rida diameetriga 36 meetrit, keskele jääb ringikujuline lava diameetriga kaksteist meetrit.

Jalakäijate sild

Valgustatud terassild paikneb liikumisteede ristumiskohas.

Tinglik pikkus 32,3 m. Kandeskeemiks kolmeavaline jätkutala konsoolidega (13 + 8,25 + 10,55 m).

Tuletorn

Võimaldab tule süütamist ka distantsilt, kuni 50 meetrit ja kuni 72tunnist põlemisaega.

Vedelgaasimahuti 2,7 kuupmeetrit, gaasitorustik 30 jm

Automaatika

Käsitööna valminud linnupesakujuline roostevabast harjatud terastorudest leegi “pesa”.

Vaatekohad

Rajati mitu puhkamisvõimalusega platsi piknikualade ning istumis- ja lamamispinkidega, mida kasutatakse nii päikesetõusu kui loojangu nautimiseks.

Ole teemaga kursis! Telli oma e-postile teavitus, kui ilmub lugu just sellel teemal:

Vaata veel

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!

Meie koostööpartneriteks on

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!