Tööturu probleemid: ühed ei leia tööd, teised ei leia õigeid töötajaid

Autor: Kristjan Ojang • 13. mai 2021
Jaga lugu
Tööturul on omamoodi kummaline seis: oleks, mida teha, aga alati ei leia neid, kes teha oskaks või tahaks.
Autor: Kristjan Ojang

Lääne-Virumaal on töötuid üle 2100, kuigi töötute arv viimasel ajal väheneb. Eesti Töötukassa hinnangul on üheks probleemiks suur erialase hariduseta inimeste hulk, tööandjate sõnul on aga raske leida inimest, kes oleks valmis pühenduma.

Lääne-Virumaal on töötute arv päris suur – mai alguses oli maakonnas arvel 2116 töötut, kuid Eesti Töötukassa statistika kohaselt näitab olukord paranemise märke. „Töötus on langema hakanud just sel kevadel aprilli lõpus – mai alguses. Kuu aega tagasi oli meil töötuna arvel üle 2200 inimese. Arvatavasti toob suvi võimaluse töö leida veel rohkematele inimestele. Kui vaadata kriisieelsesse aega – 2019 mai – siis tookord oli maakonnas mai keskel töötuid 1350. Nii et arengud on olnud üsna tormilised,“ selgitab Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kristi Moldau, kelle sõnul on koroonakriis toonud maakonda üle 500 töötu.

Lääne-Virumaa tööturu üle arutatakse neil tundidel Lääne-Viru Arenduskeskuse arenguseminaril „Lääne-Virumaa tööjõud ja tööturg, olukord ja arengusuundumused.“ Töötukassa ettekandest selgub, et üle poole töötutest on kodus istunud vähem kui pool aastat. Töötuid naisi on pisut rohkem kui töötuid mehi, kuid Moldau sõnul on murekohaks tõsiasi, et 51 protsenti töötutest on erialase hariduseta, teisisõnu põhi- või keskharidusega inimesed. „Praeguses seisus võib Lääne-Virumaa suurimaks väljakutseks pidada tööjõuturu vajadusi arvestavaid kvalifikatsiooni või töökogemustega inimeste olemasolu – ehk inimeste täiend- ja ümberõpet,“ kommenteerib Moldau.

Vaja on õppida

Töötukassa silmis tuleks põhiliselt tegeleda sellega, kuidas inimesi motiveerida õppima, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline, ning kuidas toetada rohkemaid tööandjaid töötajate koolitamisel. „Saame toetada tööandjate töötajate koolitamisel: värbamisel, muutuste korral, nt töölõikude digitaliseerimine, ning lisaks erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste omandamisel,“ toob Moldau mõne näite.

Uute oskuste omandamine on praeguse tööturul võtmesõnaks. Kui vaimutööd ei leia, tuleks ümber õppida ja praktilisemaid oskusi omandada.
Autor: Kristjan Ojang

Lääne-Virumaa ühe suurima tööandja OG Elektra personalijuhi Dzintra Kalmu hinnangul on tööandjate praeguse aja suurimaks väljakutseks hoopis kohusetundlike ja tööd väärtustavate töötajate leidmine: „Tööandaja ja töötaja on partnerid ja hea suhe toimib siis, kui mõlemad pooled sellesse panustavad. Seepärast soovitan tööotsijatele, et enne kui vajutate „kandideerin“-nuppu, olge kindel oma soovis töötada selles ettevõttes ja sellel ametikohal, kuhu kandideerite. Hindame üksteise aega ja panust, sest partneritena saavutame rohkem,“ sõnab Kalm.

Kui Moldau sõnul on tööturu üheks suureks probleemiks ka aegunud oskused, siis Kalm oskuste probleemi nii väga ei toonitagi. Kõik sõltub muidugi tööst. Klienditeenindajate, aga ka tootmistööliste väljakoolitamisega ei ole tema sõnul probleemi, sest uusi töölisi koolitatakse vastavatel ametikohtadel ettevõtte sees. Kui töötajal on piisavalt huvi oma töö vastu, siis omandatakse ka valikud oskused üsna ruttu.

Palk peab olema hea ja tööandja paindlik

Samuti on Kalmu hinnangul töötajad vägagi teadlikud pakutavatest palgatasemetest. Kui kandideeritakse tööle, siis arvestatakse ka tasuga, mida makstakse, ning kandideeritakse just nendele töökohtadele, kus makstakse õiglast tasu. „Meie ettevõttes on märtsist alates kandideerijate arv suurenenud, kuid siiski näen, et inimesed ei võta alati oma kandideerimist väga tõsiselt. Tihti ei mõelda läbi oma tegelikke soove ja vajadusi ning sobivust sellele ametikohale, kuhu kandideeritakse,“ lisab Kalm.

Praegusel ajal ei saa muidugi mööda vaadata ootamatult haigestunud töötajatest. Kui kontoritöötajatel on oma kohustusi võimalik ka distantsilt täita, siis näiteks kaupluste töötajad ja tootmisliinitöölised peavad ikkagi töökohal viibima. Kalmu sõnul esitab see omakorda suuremaid väljakutseid üksuste juhtidele, kes peavad kiiresti reageerima ja operatiivselt tegutsema, kui keegi töölistest on haigestunud või peab lähikontaktsena jääma isolatsiooni. „Siinkohal on oluline üksustevaheline koostöö ja kommunikatsioon, sest kauplused peavad olema õigel ajal avatud ja kaubad komplekteeritud.“

Samas selgub, et tööl käimine polegi alati nii lihtne. Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakonnajuhi hinnangul on üheks päris tõsiseks probleemiks transport, kuna maakond on suur ja inimesed elavad maal, kus transport ei liigu piisavalt tihti või ei liigu üldse. Just puuduliku transpordi tõttu on nii mõnigi inimene jäänud pikaks ajaks töötuks, sest isikliku autota on võimalikku töökohta liiklemine oluliselt raskendatud.

Ole teemaga kursis! Telli oma e-postile teavitus, kui ilmub lugu just sellel teemal:

Vaata veel

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!

Meie koostööpartneriteks on

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!