Otsitakse kauneid kodusid

Arvestades keerulist olukorda ning pikka külma kevadet, on konkursi toimumise aeg sel aastal hilisem. Kauneid objekte oodatakse igast omavalitsusest kuni kolm, objektid tuleb esitada maakondlikule komisjonile 25. juuniks.

Maakondliku kodukaunistamise hindamiskomisjoni juht Meeli Veia rääkis, et üritus toimub 23. korda ja omanäoliste kodude puudust ei ole.

"2021. aastal esitati konkursile 16 kohta, 2020. aastal 32 kohta," ütles Veia.

Kas ilu on vaataja silmades? Hindamiskomisjoni liige lausus, et valik on keeruline, aga igal aastal on vau-elamusi ja isikupäraseid aedu. "Loeb eripära," nentis ta.

Veia sõnutsi on aed kodu süda ja see peab jutustama pere ja tema kodu lugu. "Komisjon tuppa ei lähe. Vaatame ainult aeda. Maja, hooned ja aed peavad moodustama harmoonia."

Veia nentis, et premeeritud on koduümbruse korrastamiseks teinud palju tööd. "Võitjad on osanud oskuslikult ära kasutada puitu, kive ja lilli," sõnas Veia.

Konkursi “Lääne-Virumaa kaunis kodu” korraldamise eesmärk on presidendi algatatud kodukaunistamise liikumises osalemine, eeskujude seadmine, kodukoha kaunistamise traditsioonide jätkamine ja arendamine, elukeskkonna puhtamaks, kaunimaks muutmine, töö- ja elamiskultuuri ausse tõstmine ning väärtustamine. Eesti kodukaunistamise liikumise ajalugu ulatub 1936. aastasse, mil riigivanem Konstantin Päts selle algatas.

Maakondliku konkursi korraldajaks on Lääne-Viru omavalitsuste liit.

Konkursi kohta saab lisainfot veebiaadressilt: iluskodu.ee

President Kersti Kaljulaid annab igal aastal üle auhinnad Eesti kaunimatele kodudele.

Lääne-Virumaal pälvisid presidendi tunnustuse:

Kui 2015. aastal valiti juhatuse liikmeks Tarmo Terav alustati suurte haljastus- ja heakorratöödega. Koristati ära risu ja praht, rajati piirdeaiad, korrastati muru. Istutatud on ca 200 puud ja põõsast. Vaataja silma rõõmustavad roosid ja poolel hektaril laiuvad kõrrelised.

Varasemalt ümbritses 60 korteriga kortermaja Kungla tänaval vaid muru, kuid ühistu võttis eesmärgiks saada linna kauneima ümbrusega kortermaja tiitli. Selleks sooviti maja ümbritseda lopsaka, hooldust vähenõudva kauni aiaga. Kaasati haljastaja Marge Gross. 2018. aasta kevadel toodi maja juurde maakive, istutati taimeid ja rajati kaunis muru. Ilu nautimiseks on paigaldatud pingid.

Maitsekalt rajatud kauni iluaia suur osa kujundusest on tingitud põllukivide asukohast ja rohkusest. Kivide vahele on rajatud erinevatest taimedes koosnevad peenravaibad.

Pererahvale on "abikäe" ulatanud ka loodus, kogu iluaed laiub künkanõlval ja annab kujundusele liikuvuse ning pererahvale ilusad vaated.

Elumaja ümber laiuvad rohketes värvitoonides lillepeenrad ja okaspuu kooslused. Haljastuses püüavad pilku perenaise lemmikud – hortensiad. Krundi kuivendamiseks, metsaäärde, kaevatud kraavide serval lookleb kümneid meetreid hostadest, astilbedest, erinevatest kõrrelistest ning metsa taustale sobivatest taimedest taimevööd. Kinnistule jääva sauna ees asuva tiigi kaldad on taimedest tulvil. Oma koha on leidnud roosid ning kibuvitsad.

Silma jäävad lilleamplid ja –potid, mis kaunistavad maja sissepääsu. Maja servas laiub peenar kõrkjatega, terrassi piiravad moonid ja rukkililled. Õu on avar, haljastus jääb krundi servadesse. Säilitatud on vanu viljapuid. Osa taimi on leidnud koha kivihunnikus. Viimane on kujundatud meeleolukaks peenraks. Aias valitseb harmoonia ning rahu.