Maie Orav 80: "Minu tegemine on tantsud kinni püüda"

Tantsud tulevad kusagilt sisimast. Nad on õhus, nad on su ümber ja sinu kanda.

Kui tulekut mõõta ajaga, siis vahel on nad nii lähedal, et jõuavad kohale minutitega, vahel aga tundidega. Mõnikord võtab kohale jõudmiseks päeva või nädalakese. Minu tegemine on olnud neid kinni püüda – nii lihtne see ongi.

Iga tantsu loomise juures on kindla peale mingi lugu. Kas tuleb välgatus mõnest tantsijast või inspireerib liikumist muusika. Tihti on tantsud olnud tellimustööd või on tekkinud idee osaleda oma loominguga tantsukonkursil. Iga tantsu saamislugu sõltub ka tantsurühma koosseisust ja tantsijate võimekusest. Keerulisi asju on kerge välja mõelda, kuid lihtsat ja loomulikku tuleb läbi tunnetekeele mõõta.

Minu enda jaoks on märgilise tähendusega tantsud "Viru simmanil", "Koerad poisid" ja "Ukuaru valss".

"Viru simmanil" oli esimene tants, mille lõin mõeldes ajaloolisele meeste tantsu traditsioonile. Sisu tuleb välja pealkirjast – simman ehk tantsuõhtu, mis toimub Virumaal ja kus tehakse asju selle kandi tavade kohaselt.

"Koerad poisid" on ilmselt üks tuntumaid minu poolt meestele loodud tantse ja seda tulenevalt Kukerpillide lauldud loost.

"Ukuaru valss" sündis kohtumisest Arvo Pärdiga ning on osutunud märgiliseks tantsuks minu loodud tantsude nimistus.

Kokku on loodud üle 90 tantsu ja ilmunud kaks tantsude raamatut ning kolmas on koostamisel.

Olen tantsuloojana õnnelik eelkõige selle üle, et minu tantse teavad ja tantsivad paljud Eestimaa tantsurühmad.

Minu jaoks Maie Orava olulisemad tantsud ehk kolm olulist külge Maiest ja tema loomingust, mis üksteist täiendavad:

1. "Viru simmanil" - kiire, hoogne ja kaasahaarav tants, mis näitab Maie särtskat, jõulist tahku. Tantsijana olen alati veidi kade, et mehed saavad seal nii ägeda esimese soolo-osa tantsida - jõuline, mehiselt hoogne ja tantsuline.

2. "Ukuaru valss" - Selle tantsu esimene suurim tugevus on julgus üldse võtta nii ikooniline Arvo Pärdi lugu tantsu loomiseks ette, teine tugevus aga mitte pingutada üle, vaid jääda lihtsaks ja loomulikuks. Maie lüürilistele tantsudele ongi omane lihtsus ja väärikus. "Ukuaru valss" on just seda - äärmiselt pidulik ja näiliselt nii lihtne kuid tõestades, kuidas kõige vähemaga saab öelda kõige rohkem.

3. Kolmandaks pärimus ja pärimuse süidid ("Viru valtsid", aga palju muudki), millega on ta näidanud, et pärimus ei ole vaid lihtne ja lühike tantsujupp, vaid võimaldab kokku panna eriti nüansirohkeid põimikuid, millest igaüks annab edasi eestlase olemust.

Tantsupedagoog, tantsupidude lavastaja ja liigijuht Erika Põlendiku valitud kolm Maie Orava tantsu

1. "Kalamees"

2. "Madli valsid"

3. "Tule-tule Tontar"

Kaks tantsupeo lugu - "Kalamees" ja "Madli valsid" on olulised. Hästi tantsitavad, tantsijale mõnusad ja publikule silmailu pakkuvad. Kui tantsijal on mõnus tantsijad, siis, vaatajal on mõnus vaadata. Minu segarahvatantsurühmale "Tontar" tellitud tants on meile kõigile oluline.

Kolga vallast Uuri külast pärit Maie Orav on üle 60 aasta tegutsenud tantsuõpetajana, oma pikast karjäärist 50 aastat on Orav tantse õpetanud Rakveres.

1968. aastast folklooriseltsi Tarvanpää kunstiline juht, koreograaf ja pärimuskultuuri õpetaja.

Enne seda tegutses ta Väike-Maarja kultuurimajas.

1986. aastal algatas ta pärimuskultuuri festivali Viru säru.

Ta oli üldjuht XIV, XV ja XVI üldtantsupidudel.

Ta on esimese Eesti meeste tantsupeo mõtte algataja ja pealavastaja.

Maie Orava loometeed palistavad erinevad tunnustused: 1987. aastal pälvis ta Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendium, 1996. aastal Rakvere Kroonimärgi ja 1999 Valgetähe V klassi teenetemärgi.

2001. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (tubli töö rahvatantsuansambel Tarvanpää juhina ja Eesti rahvatantsuelu rikastajana), 2004 Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi. 2006. aastal kuulutati Orav aasta naiseks. 2015 Anna Raudkatsi rahvatantsustipendium ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia. Selle pälvis ta koos poja Madis Orava ja toonase Tarvanpää Seltsi juhatuse esinaise Kaoke Kärdiga"Meeste Tantsupidu 3" meeskonnale peo loomise eest.

2016. aastal anti talle Rukkiräägu kultuuriauhind ja 2019. Kodarraha aumärk - kõrgeima austusavaldus pühendumise eest laulu- ja tantsupidude väärtustele.

2019. aastal kinkisid Tarvanpää vilistlased tantsupedagoogile tammepuidust pingi "Tants teeb õnnelikuks" sõnumiga.