Tarmo Soomere: "Järgmine president võiks käivitada riigipea otsevalimise debati"

Autor: Aivar Hundimägi • 27. juuli 2021
Ainult tellijale
Jaga lugu

Olen aga küll seda meelt, et presidendivalimine võiks toimuda laiemas ringis kui praegu; miks mitte ka otsevalimisena rahva poolt. Eri võimalusi on palju. See on debatt, mille järgmine president võiks Eestis käivitada, ütles Eesti järgmiseks presidendiks pürgiv akadeemik Tarmo Soomere.

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere selgitas pikeams intervjuus muu hulgas seda, miks Virumaa randades võib suvel merevesi väga külm olla.
Autor: Aivar Hundimägi

Riigikogu spiiker ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas tegi 29. juulil riigikogu fraktsioonide esimeeste virtuaalkohtumisel ettepaneku arutada praeguse Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere võimalikku kandidatuuri järgmiseks Eesti presidendiks. Uuesti kohtuvad erakondade juhid sel teemal 4. augusti õhtul.

Lääne-Virumaa Uudised vestles Tarmo Soomerega Kundas 10. juuli hommikul. Kuna presidendikandidaatide ülesseadmise esmane õigus on riigikogu liikmetel ja kandidaatide registreerimine algab mõni päev enne riigikogus toimuvat esimest hääletusvooru, siis on Soomere otsustanud suvel mööda Eestit ringi sõita, et end tutvustada. Kui riigikogus ei õnnestu presidenti valida, siis läheb valimine edasi riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnevale valijameeste kogule.

Lisaks presidendivalimistele rääkisime Soomerega, miks Virumaa randades läheb soojade ilmadega merevesi külmaks. Mis juhtuks Lääne- ja Ida-Virumaaga, kui lõpetada põlevkivi kaevandamine? Kuidas jõuda kohalike elanikega kokkuleppele selliste suurprojektide käivitamisel, mis kohalike inimeste elukvaliteeti oluliselt mõjutavad? Kuidas väljaspool Tallinna rahvaarv kasvama saada?

Me vestleme Kundas, kus sel suvel on mitmel korral purustatud kuumarekord. Kas kehv Eesti suvi on ajalugu?

Kliima on pigem matemaatika ja matemaatilise statistika kategooria. Teisisõnu, kui on üks või kaks või isegi viis sooja suve järjest, siis see ei pruugi tähendada kliimamuutust. Kliimat vaadeldakse 30 aasta pikkuste ajavahemike kaupa. Mis on aga tõesti tõsi: Eestis on soojade suveilmade tõenäosus kiiresti kasvanud. Viimase seitsmekümne aasta jooksul on Eestis keskmine õhutemperatuur tõusnud 2 kraadi. Oleme ainult natukene kehvemad tegijad kui Arktika, kus on tõus 3-4 kraadi.

Kõige rohkem näeme muutusi muidugi talvel, kui lumikattega periood on jäänud lühemaks. Kunda on tuntud kõige lumevaesema kohana Eestis, aga see pole põhjustatud sellest, et siin oleks talvel soe. Põhjuseks on tolm, mis neelab päikesekiirgust. Lumi sulas siin seetõttu palju kiiremini kui mujal Eestis. See Kunda klimaatiline eripära on tingitud tsemenditehasest.

Kas Eesti pole liiga väike piirkond, et tuua esile siin toimuvad klimaatilised muutused?

Eesti on küll väike pindala või rahvaarvu poolest, aga klimaatiliste vööndite poolest ei ole Eesti sugugi väike. Päris sageli erineb temperatuur Eesti eri osades 20 kraadi võrra. Talvel võib Võru kandis olla 30 kraadi ja Sõrves ainult paar kraadi külma. Selles pole midagi imelikku, sest Läänemeri ei ole väga suur meri ja seetõttu mõjutab see sisemaad vähem, kui näiteks ookeani lähedus. Lisaks veel Skandinaavia mäestik ja ida poole avatud maastik, mis kõik kokku tekitavad siia hästi keerulise süsteemi. Tulemusena on Eestis peaaegu puhast merelist kliimat meie läänerannikul ja vähem põhjarannikul, aga ka päris kontinentaalset kliimat sisemaal Tartu, Võru ja Haanja kandis. Eesti on väga suur riik erinevate kliimatingimuste mõttes.

Eesti põhjaranniku eripäraks on see, et ilm võib küll olla kaua soe, kuid merevesi muutub ootamatult külmaks. Nii on juhtunud ka sel aastal. Mis on selle põhjus?

Peamine süüdlane on tuul; täpsemalt tuule suund. Meil tavaliselt puhuvad tuuled läänekaarest; kõige sagedamini edelast. Kui tuul puhub mööda merepinda, siis ta paneb vee liikuma. Kui veekogu on madal, siis liigub vesi enam-vähem tuule suunas. Aga niipea, kui vesi on vähegi sügavam, hakkab vee liikumist mõjutama maa pöörlemine, Coriolisi jõud.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või osta ligipääs allolevalt lingilt
EraisikEttevõte
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.

Vaata veel

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!

Meie koostööpartneriteks on

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!