Tapa linna päevadel räägitakse kuulmisprobleemidest

Kuulmislangus on Eestis diagnoositud 96 363 inimesel. Tegelik kuulmislangusega inimeste arv (meedikute ja WHO hinnangul) Eestis on 175 000–200 000. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kuuldeaparaadi saanud nelja viimase aasta jooksul 20 000 inimest. Need on suured arvud.

Pea igas töökollektiivis leidub töötajaid, kelle kuulmine „pole päris see“. Nad ei ole täiskurdid, kuid nende kuulmine on pisut nõrgenenud kas vanuse, põetud haiguse või geneetilise eripära tõttu. Hiilivat kuulmislangust inimene ise harilikult ei märkagi. Sageli ei märka seda ka ümbritsevad lähedased ega kolleegid – põhjusel, et inimene ise püüab pingutuse teel siiski kõigest aru saada: ta kasutab suult lugemist, astub kõnelejale lähemale, palub juttu korrata jne.

Kokkuvõttes on see pingutav, mistõttu need inimesed väsivad teistest kiiremini ja see seik võib paraku kajastuda ka töötulemustes. Selline olukord võib osutuda töökeskkonnas ohtlikuks, kuna inimene ei saanud tööülesandest täpselt aru ja võib täita seetõttu oma töökohuseid valesti.

Kuna kuulmislangus on väliselt nähtamatu, on see tervisemure kogu maailmas sügavalt aladiagnoositud. Inimesed ei pöördu abi saamiseks, kuna neil puudub asjakohane info. Nad ei oska probleemi ära tunda ega tea, kust saaks lähimat abi. Tihti vajavad kuuldeaparaadi omanikud ka abi ja nõuandeid aparaadi kasutamiseks ja hooldamiseks.

Mittetulundusühing Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) on käima lükanud pilootprojekti, mille raames muudetakse kuulmise esmase diagnoosimise võimalus tavainimesele mugavaks ja kättesaadavaks. Korjandustest saadud summa eest soetati 2021. a juunis liidule kuulmisbuss ja projekti rahade eest koolitati välja kvalifitseeritud personal.

Kuulmisbuss koos spetsialistidega hakkab sõitma mööda Eestimaad, peatudes erinevates paikades. Bussi eesmärk on anda esmatasandil kuulmisalast abi kõikidele soovijatele, sõltumata nende elukohast. Keerulisemaid uuringuid bussis ei teostata, küll aga saab abi ja nõustamist lihtsamate murede korral, samuti saame inimesele öelda, kas tal esineb kuulmisega probleeme, ning suunata edasi põhjalikumatele uuringutele.

Ühtlasi nõustavad EVL spetsialistid inimesi, kuidas kuulmist hoida (mürarohke keskkonna vältimine, tarbetu müra võimalusel elimineerimine, kõrvaklapid/-tropid töökoha mürarikkas keskkonnas, mõõdukas muusika kuulamine jms.

Kuulmisbussis saab lasta mõõta oma kuulmistaset. Spetsiaalse väljaõppe saanud esmatasandi kuulmisnõustaja teeb kuulmisskriininguid – mõõdab kuulmist ja annab nõu vastavalt olukorrale.

Samuti saab bussis osta kuuldeaparaatide patareisid ja kuulmistarvikuid ning infot kuuldeaparaatide taotlemise, kompenseerimise ja hooldamise kohta.

Bussis on võimalik küsida teavet nii kuulmislanguse kui ka igapäeva toimetulekuga seotud teenuste ja toetuste kohta ning kontakte, kuhu pöörduda abi saamiseks, aga ka infot vaegkuuljate ühingute ja nende tegemiste kohta ning nõu ja kogemusi, kuidas suhelda kuulmislangusega inimestega.