Tapal allkirjastati leping jaamahoone korrastamiseks

Leppe kohaselt jääb Eesti Raudtee ülesandeks rekonstrueerida kolme aasta jooksul Tapa jaamahoone ja veetorni katus, fassaad ja avatäited ning välja ehitada jaamahoone kasutusele võtmiseks vajalikud kommunikatsioonid. Tapa vallavalitsus peab leidma hoonetele avaliku kasutuse ja korraldama vajalike siseruumide ja tehnosüsteemide väljaehituse.

Lepingu allkirjastasid Tapa vallavanem Riho Tell ja Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann. Tapa jaamahoones toimunud allkirjastamisel olid kohal ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Tapa vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov.

„See on väga sümboolne, et „kordategemise rong" hakkab sõitma just linna juubelil. Kuna signaali väljumiseks sellele „rongile" annavad majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, siis julgen väita – 100-aastase juubeli puhul saab Tapa endale kingituseks kordatehtud linna sümboli," rääkis Tapa vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov.

Aastal 2017 tunnistati AS Eesti Raudteele kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. "Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, kuid sellest hoone omanik keeldus, viidates ehitise halvale seisukorrale," rääkis Tapa vallavolikogu aseesimees Reigo Tamm. Praegu on hoonete tehniline seisukord halb: veetorni katus on osaliselt hävinud ja hoonetes puuduvad kommunikatsioonid.

Tapa vallavolikogu esimehe Maksim Butšenkovi sõnul ei kuulu vaksali kordategemine nende otsuste hulka, kus piisaks vaid omavalitsuse tahtest. "Kohalikel tegijatel ja otsustajatel oli tahet küll. Tapa vallas valimistel osalenud kõikide jõudude valimisprogrammides oli see lubadus sees vähemalt viimase 20 aasta vältel," rääkis Butšenkov ja avaldas heameelt, et sel aastal õnnestus tekitada huvi probleemi lahendamiseks riigijuhtide tasemel.

Volikogu aseesimees Reigo Tamm tõdes, et raudteejaama hoone on kasutuseta seisnud juba viimased 17 aastat. "Aastal 2004 suleti maja ja lõpetati selle kasutamine jaamahoonena. Pärast seda on hoones toimunud teatrietendusi, kontserte ning "Nostalgijajaama" projekt, aga pidevat tegevust pole leitud," rääkis Tamm.

"Oleme ajaloolise hetke tunnistajaks, kus hoone omanik ehk AS Eesti Raudtee koostöös Tapa vallaga on leidmas lagunevale majale uue rakenduse. Loodan, et linna häbiplekk muutub linna uueks uhkuseks, kuhu kolib tulevikus Tapa muuseum ja kus on endiselt võimalik kultuuritegevus," sõnas Tamm.