Arvustus: Teater vajab Liblikat
Selleks, et teha teatrit, on vaja päris palju. On vaja eestvedajaid. Ja siis on veel vaja Hiiglast, Kratti, Päkapikku. Aga sellest ei piisa. Teater vajab hinge. Vajab Liblikat.
Estonial olid eestvedajad olemas – Paul Pinna ja Theodor Altermann. Vajalikud tegelased leiti enda kõrvale. Hiiglane oli Aleksander Trilljärv ehk Onu Leks (keda on tituleeritud meie teatri ristiisaks ja halliks kardinaliks), Kratt või Pisuhänd oli Eduard Kurnim ja Päkapikk August Michelson.
Kõik justkui oli olemas, aga õige hinge sai teater sisse alles siis, kui Pinna kabineti ukse taha lendles Liblikas ehk Erika Tetzky. Mis sest, et juba oli olemas suursugune Erna Villmer. Kui tuli Liblikas, ärkas kõik uuele elule.
Andrus Kiviräha kirjutatud ja Üllar Saaremäe lavastatud “Liblikas” sobib Loobu mõisa vanasse aita suurepäraselt küll geograafiliselt, kuid tegelikult oleks mängupaik võinud olla märksa väiksem ja intiimsem.
Seotud lood
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.
Enimloetud
1
2
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele