140 aastat tagasi oli eesti rahva üheks suuremaks eesmärgiks võitlus teoorjuse lõpetamise eest. Eriti ulatuslikuks kasvas see võitlus Lääne-Virumaal, kus levis kuuldus, et mõisnikelt võetakse maa ära ja jagatakse hingemaana välja.
- Imastu mõis. Foto: Tapa muuseum
1881. aasta augusti algul teatasid Imastu mõisa vabadikud sellele kuuldusele tuginedes, et nemad enam mõisale päevi ei tee. Imastu mõisahärra krahv Reinhold Fabian Rehbinderi palvel sõitis kohale Ranna-Viru haagikohtunik, kuid ka tema ei suutnud talupoegi teole sundida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.